Vasemaak sisaldab tavaliselt vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses. Vase rafineerimine aga nõuab palju elektrienergiat ning osa toorainest veetakse seetõttu Lõuna riikidest ka Põhja riikidesse. Alumiiniumitööstus on näide sellest, et tooraine ja selle töötlemise asukoht võivad geograafiliselt erineda. Kergeid värvilisi metalle on suhteliselt odav transportida ning seetõttu läheb ekspordiks ka 1/3 maailma boksiiditoodangust (nt Gunea transpordist moodustab see üle 70%). Boksiidi keskmine veokaugus maailmamerel on 7000km. Alumiiniumi sulatamine on väge energiamahukas, ühe tonni alumiiniumi saamiseks vajatakse 14000kWh energiat. Tänapäevaks on alumiiniumi tootmismaht kasvanud 26mln tonnile. Suurimad boksiidi tootjad on austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaika. Suuremad alumiiniumitoodanguga riigid on Hiina, Venemaa, Kanada, USA. 6.väärismetallide geograafia
ja vastupidavusele kasutatakse laialdaselt lennuki- ja laevaehituses, samuti elektrijuhtmete ja mitmesuguste tarbeesemete, sh pakkevahendite valmistamiseks. Tööstuslikult toodetakse metalli aga boksiidist, mille metallisisaldus on 30-60% vahel. Selleks, et saada üks tonn alumiiniumi on vaja 2-4 tonni boksiiti. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical, kes kõik kuuluvad ka suurkaevandajate hulka, andes kokku ligi 70% maailma boksiiditoodangust. Kõige enam boksiiti ekspordib maailmaturule Guinea, samuti Austraalia ning Ladina-Ameerikast Jamaica ja Guyana. Suurimateks boksiidi importijateks on kõrgeltarenenud riigid. Vasemetallurgia: Vasemaagi leiukohad on võrdlemisi haruldased ja sellepärast algas vasemetallurgia hajumine varakult ja on olnud ulatuslik. Kõrgeltarenenud maade osaks on jäänud peamiselt väärindamine (vasepuhastus) ja viimistlemine. Maagikaevandus, rikastamine ja toorvase sulatuski on üle kolinud arengumaadesse
annaabi.ee 
