jektiks nimeliseks blokiks. Igale blokile tuleb määrata sisendpunkt. Blokke saab sisestada sama joonise mistahes asukohtadesse (baaspunkti järgi), ühtlasi neid suurendades/vähenda- des ja vajadusel ka XY-tasapinnal pöörates. Bloki moodustamiseks on sobiv kasutada käsku BLOCK, mis toob ekraanile sellekohase dialoog- akna (vt. joonis 28). Ripploendiboksi Name: kaudu antakse loodavale blokile nimi. Bloki baaspunkti saab määrata kahel moel: kas kanda redaktori- boksidesse X:, Y: ja Z: vastavad arvulised väärtu- sed, või, käivitades käsunupu Pick Point, näidata baaspunkti asukoht otse joonisel. Teine moodus on enamkasutatavam. Käsunupu Select objects abil valitakse jooniselt blokki kuuluvad objektid (vali- kuhulga moodustamise üldiste põhimõtete järgi). Käsunupu Quick Select abil avaneb kiirvalikuaken (vt. joonis 26). Valitud objektide arv näidatakse sõnade objects selected ees (vt. joonis 28). Kolme
praegu on käibel nimetus DOCSIS, rõhutab uus nimetus asjaolu, et seda standardit kasutatakse kaablimodemeid valmistavate firmade toodete sertifitseerimiseks. Kaablioperaatorid, kelle kliendid kasutavad veel vanu, standardile mittevastavaid modemeid, saavad tellida operaatoripoolse DOCSIS- kaardi juurde tahapoole ühilduvat tuge. Sedamööda, kuidas ilmuvad DOCSIS'e uued versioonid, on modemeid võimalik värskendada nende EEPROM mälu sisu uuendades. DOCSIS modemeid ehitatakse sisse ka TV-boksidesse fax modem - faksimodem Personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on projekteeritud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Mõned, kuigi mitte kõik faksimodemid on kasutatavad ka tavaliste modemitena. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla sisemine või välimine. Sisemisi faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board).
annaabi.ee 
