Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amudsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19- st 10) on Norra kiriku liikmed.
Rääkijaid on 400 000 ja nad on üle maailma. Eristatav tunnus: see on heebria tähestikus. letseburgi keel Luxemburgi suurhertsogiriigi ametlik keel. Seadusandlik keel on prantsuse. Ajalooliselt on see saksa murre. Murdest keeleks saamine on alati poliitiline otsus. Levinud kõnekeelena. 275 000 native speakers. Eristatav tunnus: e peal on täpid - norra Norra keelel on kaks keelekuju Lääne-norras räägitakse islandi ja fääri pärast Nynorski, ida-norras taanipärast Bokmali. Kokku ~4 milj. kõnelejat. Eristatav tunnus: å æ ø, av, Nynorsk- ikkje, Bokmal - ikke rootsi ~8 milj kõnelejat. Räägitakse Rootsis ja Soomes, kus see on teine riigikeel. Eristatav tunnus: eesti moodi ä ja ö, och, av saksa Kõnelejaid 100 miljonit, Saksamaa, austria, Liechtenstein, šveits, luxembourg, vähemuskeelena prantsusmaal, belgias, hollandis, taanis, itaalias, poolas, tšehhis, slovakias, ungaris jne. Eristatav tunnus: nimisõnad suure tähega. taani 5 200 000 rääkijat
annaabi.ee 
