Bengt Gottfried Forselius Rajas seminari talupoegade õpetajate harimiseks Parandas eesti keele kirjaviisi Vana kirjaviis Forseliuse kirjaviis kohl kool lebbi läbbi rahmat ramat ockat okkat hehl häl Vene Tsaaririik Tehnika areng Vene Tsaaririik BOJAAR- aadlik TSAAR-Venemaa valitseja Esimene Vene Tsaar oli Ivan IV Julm Vene aadlikke nimetati Bojaarideks Vene tsaaril oli täielik võim 1682-1725 valitses Venemaal Peeter I Peeter I oli Venemaa esimene keiser Asus ellu viima reforme e. uuendusi Võeti kasutusele Euroopalikke kombeid nt: q Muutus riietus q Keelati habemed q Naised lubati seltskonda q Asutati ettevõtteid ja majandus paranes q Muudeti sõjakorraldust ja parandati relvastust
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRO...
druziina). Druziina oli vürstide sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja.Druziina oli vürsti kaasvõitlejaskond kellega ta jägas sõjasaaki jne oli nede seas esimene võrdsete seas. Sageli pidas ka druziinaga nõu jne. Druziinasse kuulusid erineva taustaga sõjamehed nt varjaagud, türklased jne.Vanematest druzinnikutest(hõimuaristokraatia järeltulijad) moodustus vürsti nõuandev punt e duuma ja sinna kuuluvaid kõrgfeodaale hakati nimetama bojaarideks. Kuigi druziina oli selle aja kõige paremini relvastatud ja professionaalsem osa armeest ei ületanud selle suurus reeglina 500-800 meest. Ajajooksul ülesanded laienesid nt määrati sealt saadikuid, linnade ja piirkondade asevalitsejaid jne.Sõdurid olid relvastatud mõõkade, saablite sõjakirveste odade ja vibudega.11 saj bütsantsi eeskujul asendati senine ümar kilp tilgakujulisega. Maakaitseväe moodustasid tavaliselt linnakodanikud oma hobuse ja varustusega
annaabi.ee 
