ameeriklastevastane sõda Vietnamis · Vastuseks kuulutas president Carter jaanuaris 1980 välja nn Carteri doktriini: Pärsia laht on Ameerika huvidest lähtudes elutähtis piirkond ja seal võidakse mis tahes ohule vajadusel ka jõuga vastu astuda · Afganistani sõja tõttu teravnesid NSVL suhted nii Lääne kui ka sotsialismimaailmaga · NSVL sattus rahvusvahelisse isolatsiooni. Paljud riigid näitasid oma suhtumist, boikoteerides 1980. aasta Moskva olümpiamänge Rahvusvahelised organisatsioonid · Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina-Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti ühiselt võitlema agressiooniga. · Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksenburg Brüsselis
(selle mõju riikidevahelistele suhetele) 1979. aastal tungisid Nõukogude väed(50 000 meest) Afganistani, et tagada seal Nõukogude - meelse valitsuse võim. Algas veel üks sõda. Nõukogude vägede vastu peeti partisanivõitlus, mis osutas sama edukaks nagu ameeriklastevastane partisanisõda Vietnamis. Afganistani sõja tõttu tervanesid NSV Liidu suhted Lääne kui ka islamimaailmaga. NSV Liit sattus rahvusvahelisse isolatsiooni. Paljud riigid näitasid oma suhtumist, boikoteerides 1980. aasta Moskva olümpiamänge. Lõplikult viidi Nõukogude väed riigist välja alles 1988. aastal. See sõda käis NSVL üle jõu, mägine piirkond. Siis oli NSV Liidu valitsejaks M. Gorbatšov. Gorbatšov tegi USA-le ettepaneku, et taasalustada relvastuse piiramise alaseid läbirääkimisi. Seda sammu peavad paljud uue pingelõdvenduse alguseks. NSVL kaotas 15 000 meest ja näitas, et on haavatav. Suur segadus kohalike seas, paljud põgenesid. ÕP lk 90-91 26
annaabi.ee 
