ensekriitika tõttu mitte eriti viljakas. Temalt ilmus veel teine kogu ,, Kohtupäev" (1937) ning seejärel vaid luuletusi perioodikas. 1945. aastal, teise Nõukogude okupatsiooni algul Talvik arreteeriti ning suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis. Esikkogu ,,Palavik" sünnitas vastukaja, saavutas isegi menu, kuid selle põhjuseks polnud enamasti Talviku luule keskse sõnumi mõistmine, vaid luuletuse väline ilmekus. Dekadentlikult haiglased ja boheemlikult joobunud-hõngulised nägemused( ,,Paaria", ,,Oli sügis" jt), surmagi üle nalja viskav võllahuumor(,,Don Ramon", ,,Blasfeemiline ballad") mõjusid provotseerialt nagu omal ajal siurulaste rünnakud väikekodanlusele. Epateerivate värsside varju jäid tõsises toonis luuletused(,,Meile üksikuile", ,,Tõde") ning ka haiglusmotiivide sügavamad tagamaad. ,,Palavikku" ongi paremini mõistetud hiljem, teisuguses võtmes ,, Kohtupäeva" ja Talviku viimaste luuletuste taustal.
Viiding pessimistlik tõdemus, et olemasolu sügavam tähendus on inimese eest varjatud. Eksistentsiaalprobleem. Sang samuti tõeotsingud kuid positiivsem. Tema esikkogu nooruslike meeleolude ja ideaalide raamat. Merilaas mõjuv tundeväljendus, intiimsus ja spontaansus. Naiseliku andumis- ja olemisrõõmu näiliselt lihtsa, ent täpse ja peenejoonelise väljendaja. 16. Heiti Talviku luule. Väga enesekriitiline. Luuletuste väline ekspressiivsus haiglased ja boheemlikult joobnud- hõngulised nägemused, surmagi üle nalja viskav võllahuumor, mis mõjusid provotseerivalt väikekodanlusele. Silmapaistev luule lüüriliste luuletuste tähendusavarus, ulatumine filosoofiliste ja religioossete põhiprobleemideni, emotsionaalne kandejõud nind äärmiselt tabav ja ilmekas kujundlikkus. HEITI TALVIK (1904 1947) 1934 Palavik märgistab hingelise puhastumise, lunastuse teed.