elust, tööliste viletsast elust, kuid kõik koleda suutis ta avada väga kaunilt. „Siuru“ rühmitus Siuru liikmed olid: August Gaililt, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Hendrik Visnapuu. Nende missiooniks oli avaldada raamatuid ning algajate kirjanikena oli seda lihtsam koos teha. Marie Under oli Siuru printsess, kes avaldas raamatu "Sonetid" (impressionism). Visnapuu oli Siuru Vürst, kes kirjutas Siuru juhtumised üles, kirjeldas nende boheemlaslikke eluviise. Semper kirjutas "Pierrot". Gailit "Saatan karussell", "Isade maa". Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad). Ekspressionism ja rühmitus „Tarapita“ "Tarapita" - 1921. aastal sündinud rühmitus. J. Barbarus. Barbaruse luule "Inimene ja Sfinks", anti välja ka samanimelist ajakirja. August Gailit Enne "Saatana karusselli" polnud Gailit veel enda käekirja avastanud. 1918 ilmus romaan "Muinasmaa". 1919 ilmus novell
oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega ... Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. Pärast ema surma 1812. a. muutus Schubert kodune elu väga raskeks. Isa ei sallinud Schubert kiindumust muusikasse, ei sallinud ka poja sõprade vabameelseid vaateid ja pisut boheemlaslikke kombeid. Isa oli endiselt kõikumatu oma otsuses teha pojast õpetaja, ning 1822. aastal lahkus Scuberti kodust jäädavalt. Siis kirjutaski ta oma ainsa kirjanduslikus laadis töö "Minu unenägu" hingevalust sündinud read: "Niisiis, süda tulvil piiritut armastust nende vastu, kes minust ei hoolinud, lahkusin ma jälle kodunt. Läksin oma laule laulma, ja nüüd pikkadeks aastateks." Edaspidigi säilitab ta suhted oma vendade Ferdinandi ja Ignaz`iga, kelledest viimane oli veendunud ateist
mis oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega ... Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. 3. Sõprade ringis. Loominguline küpsus. Elu lõppaastad (1818-1827) Pärast ema surma 1812. a. muutus Schubert kodune elu väga raskeks. Isa ei sallinud Schubert kiindumust muusikasse, ei sallinud ka poja sõprade vabameelseid vaateid ja pisut boheemlaslikke kombeid. Masendavast mõjust, mida avaldavad Schubertile kodused lahkhelid, kõnelevad tema kirjavahetus vendadega ja heliloooja enese ainus kirjanduslik teos autobiograafiline allegooria "Minu unenägu". Edaspidigi säilitab ta suhted oma vendade Ferdinandi ja Ignaz`iga, kelledest viimane oli veendunud ateist. Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering. Need olid noored, aktiivsed,
annaabi.ee 
