1997:42). Üliõpilasena astus Anton Hansen Tammsaare radikaalsesse üliõpilasseltsi ,,Ühendus", esines seal kolme referaadiga kaasaegsetest kirjandusküsimustest, aitas komplekteerida ,,Ühenduse" tuuriloolisiteoseid. Meeleldi kuulas ta seltsi ruumides sõprade musitserimist ja armastas vaimukalt vestelda ning vaielda. Paljudele seltsikaaslastele jäi ta sõbraks elu lõpuni. Kirjanduslikus tegevuses valis Tammsaare ainestikku linnamiljööst, peamiselt üliõpilaste ja boheemlaslike haritlaste elust. 1911. aasta kevadel ,riigieksamite sooritamise ajal selgus,et Anton Hansen Tammsaare põeb raskekujulist kopsutuberkuloosi. Arstide nõudel jättis ta eksamid pooleli ja hakkas end ravima. Esialgu sõitis Anton Hansen Tammsaare venna Jüri juurde Aegviidulähedale Koitjärve külla Oru metsatallu ,kus ta puhkas ,ravis end ja jalutas männimtsas. Talvl Tallinnaa arstide juures kontrollis käies selgus, 4
"Isal oli kolm ametlikku naist ja lugematu arv romaaneromansse, mida ta ei varjanudki. Tal oli tõepoolest oma unistustenaine: ilus, sale, tark, naiselik, meelas, seksapiilne, kes tunnustab ja imetleb oma mehe annet. Ometi ei takistanud arvatava ideaali olemasolu teda suvalistesse suhetesse astumast," ütleb kirjaniku tütar ühes intervjuus. "Isa kolmas abielu Aavega oli tema kõige abielulisem abielu. Aave oli boheemlaslike eluviisidega koloriitne inimene, väga ilus ja atraktiivne naine, üdini kunstiinimene." Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha