vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. vMoskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi. v1962.-1964. aastal toimunud kaevamistel, mida juhtis A. Kustin, täpsustati valli konstruktsioone ja uuriti keerisahjudega hoonete rususid. Lahti kaevati ka puuraketega 5,34 m sügavune kaev. Kaevu lahtikaevamisel saadi 15 leidu, nende hulgas puust labidas, kirves ja kasetohust vakk. v
sünnikoha ja päritolu tõttu oli Aleksei Rüdiger õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik. Lapsepõlv ja varane noorus Ridigeride perekond oli sügavalt usklik. Igal aastal külastasid nad Kuremäe ja Petseri kloostrit, kuhu võtsid kaasa ka oma poja Aleksei. 1930. aastate teisel poolel käisid Mihhail ja Jelena koos noore Alekseiga kahel korral palverännakul Soomes Valamo kloostris.Alates 1936. aastast teenis Aleksei altaripoisina Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Sõja-aastatel hoolitses ta koos isaga Tallinna ümbruse vangilaagrites viibinud õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.1944. aastal pühitseti 15- aastane noormees alamdiakoniks. Edaspidi oli ta kolme aasta kestel piiskoppide Paveli ja Issidori vanem alamdiakon. Muuhulgas kuulus tema ülesannete hulka sõja tõttu suletud Aleksander Nevski katedraali ettevalmistamine ja taasavamine jumalateenistusteks 1945. aastal.Maist 1945 kuni oktoobrini 1946 teenis Aleksei