sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Oma esimese judo kooli rajas Jigoro Kano Eishoji templisse, mille nimeks sai Kodokan. Väga hästi on tuntud maailmas veel karate, kendo ja sumo, mis on kõik võitlus alad. Karated tutvustas esmakordselt Jaapanile Gichin Funakoshit 1917. aastal ja kogu maailmale tutvustati seda alles viis aastat hiljem 1922. aastal, kuigi algse karate loojaks peetakse legendi järgi munk Bodhidharmast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse ja oma rännuteedel tuli tal tihti peale võidelda ainult rännukepiga või lausa paljakäsi igasuguste metsloomade ja vaenulike hõimude vastu. Kendo on jaapani mõõgavõitluskunst, mis sai alguse 16. sajandil Jaapani mõõgavõitluse koolidest. Esialgselt õpiti kendo mõõga käsitsemist võitluses peamiselt puumõõga (bokut) abil. Et puumõõk osutus paarisharjutustes ohtlikuks, võeti 18.
( ) 'kunst, tee') on Okinawa päritolu võitluskunst. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budoalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Bodhidharma Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse
Karate ajalugu minevikust tänapäevani Indiast Hiinasse Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zenfilosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Rändkaupmehed võtsid sageli oma reisidele ihukaitsjateks kaasa buddha munkasid.
annaabi.ee 
