nägemisest. Isa võttis talle 16-aastaselt (täiskasvanud inimene, keskmine eluiga oli 35) naise. Levinud olid sugulasabielud. 29-aastaselt nägi Buddha legendi kohaselt linnas kepiga vanainimest, surnut ja askeeti, kes naeratas. Ta hakkas ise askeediks, lahkus kodunt oma poja sündimise ööl. Olevat söönud ühe riisitera päevas. Tal oli viis õpilast. Ta sai ühel hetkel aru, et nälgimine ei vii kuhugi. Ta sõi kõhu täis ja pesi end puhtaks. Ta istus Bodhagayas ühe puu alla ja 49 ööpäeva pärast olevat kirgastunud. Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt
Hakkaski nälgima ja otsima tõde. Askeedid, kes üritasid maailma muuta iseenda muutmise teel. NB! Õppis upanisadide filosoofiat. Siis oli tal endal juba 5 õpilast. Ta oli suurepärane nälgija - söönud ühe riisitera päevas ning viimased mõned aastad polnud ta end pesnud. Ühel hetkel aga sai aru, et sellest ei piisa, et sellest pole kasu. Pesi end puhtaks, sõi kõhu täis ja õpilased läksid minema. Istus jõe äärde maha ja asus mediteerima. 40 päeva hiljem ta kirgastus Bodhagayas. Legendi järgi olevat surmajumal käinud teda kiusamas, kuna kartis, et hakkab teisi õpetama. Budhha leidis oma õpilased jälle üles ja pidas neile esimese jutluse. See oli oluline, sest ütles välja tõe pani liikuma seadmuseratta ehk dharmaratta (dharmacakra) Suri 82 aastaselt (2 x rohkem kui tavaline in.) tagasiteel oma koguduse juurde. Vihmaperiood oli juba alanud, seega ei jõudnud kohale, vaid peatud ühe toetaja juures. Talle pakuti sööki,