Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"boanahast" - 3 õppematerjali

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu
7
doc

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu

o Mängu viisi järgi Keelpillid · Pikk Tsitter ­ 16 metallist keelt; levis 618-907 aastal; mängiti näppides sõrmedega, plektroniga või spetsiaalsete kunstküüntega · Qin-Kin ­ Kong Fuzi lemmik pill; 7 keelt, mis oli tehtud siidist · ERHU ­ esimene poognaga mängitud pill; 2 keelt · Sonsjan ­ 3 keelt; kõlakasti katab boanahast membraan Löökpillid · King ­ puu raamistik; vasatatega pekstakse; · Gong ­ neid oli eri suurusega ja eri materjalidega; kõige tähtsam pill · Bo - Mürapillid · Trummid, kellad INDIA · Paljude muusikatüüpide integreerumine - osadest tervikuks ühinemine · Üks muusika tikkkunksti vorm

Muusika → Muusika
40 allalaadimist
Muusika muinasajal ja vanaajal
6
doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

Kui puhud torudesse, siis trotsid vibreerivad. Kuulame: Sheng Keelpillid: Tähtsaim on Kin ­ 7 keelt, mis on siidist tehtud (Kong Fuzi lemmikpill, luule saateks Tsitrilaadne keelpill ­ mängiti laua peal Kuulame: Kin Erhu ­ 2-keelega poogenpill NB! Esimene teada olev poogenpill Pipa ­ lauto sarnane, suur kõlakast, 4 keelt, häälestuspulgad San-Sjan ­ kõlakast on kaetud boanahast membraaniga, 3 keelt, meenutab kõlalt Bändzot Hiina õukonnas oli olemas orkester, kus olid enamus jaolt kallid pillid. (flöödid, pikad trompetid, löökpillid, siidikeeltega olid pillid) NB! Mängisid mitmeosalisi teoseid. (Enim kasutatud 4-osaline arendus) India Suurt tähelepanu pöörati seksuaalkasvatusele Hariduse said kõrgema seisuse esindajad Õppimine õpetaja pool kodus Religioossed tekstid Veeda (püharaamat) baasil

Muusika → Muusikaajalugu
43 allalaadimist
Muusikaajalugu I kursus-10kl
10
doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

2) Põhiosa ­ lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb 3) Lõpp ­ lõpeb järsult kulminatsioonis Keelpillid ­ 1) vina ­ keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga 2) sitar ­ vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, -19 resonaatorkeelt 3) sarod ­ lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 res-keelt, pealt kaetud boanahast membraaniga 4) tampura ­ burdoonpill Puhkpillid ­ 1) pungi ­ kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru 2) flöödi-, trompeti- ja oboelaadsed Löökpillid ­ 1) taldrikud 2) pilutrumm 3) kõnelev trumm ­ hoitakse kaenla all, mängitakse sõrmedega 4) tablad ­ kõrge ja madala kõlaga trummid, mängitakse sõrmeotste ja käelabaga 5) kellad, ksülofon

Muusika → Muusika
261 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun