Proua, kes tiiru tegi, kasutas selle töö iseloomustamiseks väljendit ,,mürgised värvid". Ja kui peale seda lauset teost uuesti jälgida, siis tõesti sai seda täheldada, et tumehalli ja musta peale olid tehtud lihtsalt väga erksad rohelised/punakad/oranzid pintslitõmbed. ,,Vagatsejad" erinesid väga palju Wiiraldi teistest teosetest. Kuna sakslaste pommitamist ei elanud üle Tartu kivisild, siis oli väga tore seda näha seal galeriis lõuendil. Autoriks siis Blumenfeldt. Peale esimest reustareerimist olevat paljud kunstnikud seda kasutanud oma tegemistes, kuna selle väärtus tõusis peale esimest pommitamist, aga kahjus ta siiski hävis lõpuks. Kõige patriootlikum teos kogu galeriis oli minu jaoks Eerik Haameri ,,Mehed kajakatega", kus tagaplaanil oleva mehe jakk on sinine ning esiplaanil mehe müts must ja juuksed valged. Kokku moodustasid need väga tugevasti eristatava sini-must-valge trikoloori ning see hakkab kohe silma.
Retsensioon "Varamu" pikemalt. Tegelikult meenutab minule see maal rohkem sürrealismi ning selles on mingid jooned, mis meenutavad mulle vägagi Salvador Dali loomingut. Väga pilkupüüdev teos. Aleksander Mülber (1897-1931) ,,Pea" (1920, akvarell), mis koosneb kahest tööst jäi mulle meelde oma traagika poolest. Teosed on seinale asetatud viltu, need moodustavad ühtse terviku. Edmond Arnold Blumenfeldt (1903-1946) õppis Peterburi Kunstide Akadeemia Kunstikoolis. Näitusel oli välja pandud tema 2 tööd. Õlimaal ,,Öö Baieris (1922-1923) , mis oli väga puhas töö tumedates värvides ning ,,Sadam" (1924, õli). Anton Starkopf (1889-1966) õppis nii Münchenis kui ka Pariisis. Oli seotud ka ,,Pallasega." Näitusel on kohata tema tööd ,,Kaks akti" (1919), milles on ühendatud tint ja akvarell, puhas töö, minujaoks suhteliselt realistlik, kaunis
uurimus. Kuidas oli Põhja-Eesti taanlaste käes olles asustatud ja kellele kuulusid maad, mis rahvusest omanikud. Vasallide seas, poole küsisid läänistatud ka eesti vanemate järglasi, kes väike vasallidena säilitanud oma valdused. 1930. aastail rääkis ÕES tähtpäeval (10. aastane) asustusuurimise ülesandest - Ajalooline Ajakiri 1930. Kogumik ,,Eestimaa" koostamine, ka ajaloolisel ülevaatel osa, milles ka asustuslooline peatükk. Evald Blumenfeldt (1902-1981) ka Cederbergi õpilane uurijana just keskaegset asustus- ja agraarajaloo probleemidega tegelenud. Ei jõudnud doktoritööni. Ülikooli professoriks. Hiljem Rootsi, kus jätkas tööd arhiivis. Blumenfeldt-Loone Eesti ajaloo bibliograafia, seda Eesti Ajaloo Seltsi jõududega koostama, mis pidi jätkama Eduard Ingelmanni bibliograafiat Liivimaa ajaloo kohta (1877). Blumenfeldti bibliograafias 1877-1917. aastani kirjandust.
annaabi.ee 
