Linnas valitsesid hispaanlased, prantslased, lisandusid inglased, itaallased, lõpuks ka hiinlased ja hindud, sakslased ka. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid oma muusikat. NO oli väga musikaalne linn. Sajandi alguses tegutses seal 30 tipptasemel orkestrit. NO muutus igast maailmanurgast pärit kummalise ja eksootilise romantika kehastus. Seal kristalliseeruvad jazz-muusikale omased aspektid. Istanduste tööliste töölaulud, spirituaaldi ja rahalikud bluesid. Kõik mainitud stiilid sulavad jazziga üheks. NO positsioon Jazz muusiaks on olnud eriline. Kuni 30ndateni on enamus Jazz muusikuid pärit siit linnast. Põhjused: 1) Pr ja hispaania linnakultuur soosis kultuuri vehtust 2) koos olid 2 erinevat populatsiooni musta, mis tekitas pingeid 3) Vilgas muusikaelu võiamldas pidevaid kokkupuuteid Euroopas. 4) kõik need punktid said kokku story villeis, kus miski polnud keelatud. No 2 musta kogukonda olid kreoonid ja ameerika neegrid
Lääne-Aafrika muusikast. Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910 Levinud lõunaosariikides (Missisipi, Alabama, Georgia), esitajateks peamiselt mehed (saatsid
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 12 7. RHYTHM AND BLUES Rhythm and blues (rütm ja bluus) – oli ameerika musta elanikkonna 20 sajandi keskpaiga muusika. Nagu nähtub nimetusest, oli selles muusikaliigis kaks komponenti- rütm ja blues. Ehtne blues oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluesid kõlasid vaid maal ja linnade neegrigetodes. Mõned heliplaadifirmad neid siiski ka salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile
annaabi.ee 
