Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Pinge edasisel suurenemisel see vool märkimisväärselt ei kasva. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selle saavutamiseks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega U G = (0,3...10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool I G, mida on võimalik muuta reostaadi R G abil. Tüürvoolu muutmisega on sisselülituspinget (avanemispinget) võimalik muuta suurtes piirides. Kui türistor on vastupingestatud, s.t. UAK < 0, läbib türistori ainult väga väike vastuvool, kuna
Suletava türistori sulgemise võib jaotada kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil eemaldatakse tüürelektroodi laeng, teisel toimub tüürelektroodi Avalanche laviinläbilöök ja kolmanda perioodi jooksul anoodvool kahaneb. Tüürimpulsi pinge ei tohi ületada teatavat lubatud väärtust. Suletava türistori sulgumisvõime sõltub tugevalt sulgahela parameetritest. Suletud olekus jäetakse tüürelektrood vastupingestatuks, mis tagab maksimaalse blokeerpinge ja du/dt mõju vähenemise. 52. Mis on türistori hoidevool IH? Vool, millest väiksemal anoodvoolul türistor sulgub. 53. Mis on türistori jääkpinge UT? Suletud olekus jäetakse tüürelektrood vastupingestatuks, mis tagab maksimaalse blokeerpinge ja du/dt mõju vähenemise. 54. Milleks kasutatakse türistore? Lihttüristore (SCR - Silicon Controlled Rectifier) kasutatakse reeglina muundurites, kus väljalülitamine
samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike (mA...mA) ja see kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate liikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest vastupingestatud siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0 . Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selleks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega UG = (0,3...10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool IG, mida saab muuta reostaadi RG abil. Tüürvoolu suurendamisel blokeerpinge UB0 väheneb ja hakkab lähenema kanalipingele (ca. 1 V). Tüürvoolu muutmisega on sisselülituspinget (avanemispinget) võimalik muuta suurtes piirides.
Võrdse võimsuse korral on aktiivalaldil võrreldes passiivalaldiga sisendvoolu amplituud ja efektiivväärtus märkimisväärselt väiksemad. Kolmefaasilised aktiivalaldid. Kolmefaasilise Vienna silla elektriline skeem on toodud joonisel 1.7, a, mida võib iseloomustada järgmiselt. Silla toitevõrgu poolel paikneb igas faasis drossel ja väljund kujutab endast keskväljavõttega muudetava alalispingega ahelat. Skeemi eeliseks on lülitite madalama blokeerpinge vajadus tänu väljundpinge jaotamisele ning paremad juhtivustunnusjooned. Igas faasis on üks juhitav lüliti nt MOSFET-transistor. Ümbritsetuna nelja dioodiga sildadest, töötavad need kahesuunaliste lülititena. Läbi kahe dioodi ja drosseli ühendab suletud lüliti toitepinge faasi alalisvoolu keskväljavõttega, tekitades magneetimise. Avatud lüliti korral demagnetiseerub drossel alalisvoolu koormusesse läbi vabavoolu dioodide, ühendades
annaabi.ee 
