21. Ahelkommutatsiooniga sidevõrgu mudel. Marsruudid. Olekute ruum. Mitteblokeerivad olekud. Selle mudeli tuleb vaadelda kui kadudega mudelit. Kus on olemas j kahepoolset ühendust sõlmede vahel ja iga ühendus sisaldab n(j) kanalite arvu. Marsruut kõige võimalikke ühendusteede arv võrgu kahe sõlme vahel. Sidesüsteemi olekute ruum S kõigi võimalikke olekute kogum. S on lõplik suurus kanalite arvu lõplikuse tõttu. Kõned ei blokeerita, kui marsruudil r sisalduvas igas ühenduses j on vähemalt üks vaba sidekanal. 22. Pakettide kommutatsiooniga sidesüsteemi mudel. Olekute ruum. Pakettsideliikluse parameetrid. Selle mudeli tuleb vaadelda kui viiteajaga mudelit. Tegelikult on see j sõlmega kadudeta süsteem. Ja iga sõlme tuleb vaadelda M/M/1 mudelina. Siin olekute ruum on lõpmata suur. Pakettsideliikluse parameetid: aj
(IgE) tüüpi antikehi, mis kinnituvad nuumrakkude membraanidele. Nuumrakud paiknevad veresoonte epiteeli alumises kihis ja sisaldavad bioloogiliselt aktiivset ainet histamiini. Kui vastavad IgE antikehad on tekkinud, ongi allergiline seisund ehk valmisolek allergilise reaktsiooni tekkeks olemas. Kui nüüd antigeen (allergeen) taas organismi satub ja teda küllalt kiiresti nii öelda „heatahtlike“ antikehade (IgA, IgG või IgM ) poolt ei blokeerita, siis seondub ta IgE- tüüpi antikehadega ja põhjustab nuumrakkudest histamiini vabanemise. Histamiin on bioloogiliselt väga aktiivne aine, mis toimib kiiresti ja tugevalt. Lisaks histamiinile vabanevad ka mitmed teised bioloogiliselt aktiivsed ained nagu prostaglandiinid ja leukotrieenid, mis tekitavad lokaalse (paikse) põletikulise reaktsiooni. Allergilise reaktsiooni iseloom sõltub sellest, millises kohas organismis toimub kombinatsiooni antigeen-IgE-nuumrakk teke. Kui see