üles ja tema käsi on pea kohal. Tõusvate ja kiirete ründesöötude sulustamisel hüpata koos ründajaga, sulustamise lähteasendis on siin käed kõrgemal, et lühendada liikumisteed ja jõuda kiiremini tõusvale blokki. Sulustamine toimub sel juhul valdavalt üksiksuluga. (E. Liik, 2006) Peab mainima, et blokeerija liikumised ründelöögi takistamise alustamiseks on efektiivsed tingimusel, kui ründaja ja blokeerija pikkus on umbes sarnane. Blokeerijal, kelle pikkus on lühem tuleb hüpata varem, pikemal hiljem. (A. Beljajev, M. Savin, 2002) 3.3. Vead blokeerimisel. · Aeglane liikumiskiirus kuna juurdetulev blokeerija peab kiiresti reageerima ja väga palju hüppama, siis mõnikord juhtub nii, et ta ei jõua õigeaegselt blokile. Sellel juhul peab hüppama (koha pealt , mitte teise blokeerija suunas) üles ja panema käed teise blokeerija käte kõrvale
tõukab üles ja tema käsi on pea kohal. Tõusvate ja kiirete ründesöötude sulustamisel hüpata koos ründajaga, sulustamise lähteasendis on siin käed kõrgemal, et lühendada liikumisteed ja jõuda kiiremini tõusvale blokki. Sulustamine toimub sel juhul valdavalt üksiksuluga. (E. Liik, 2006) Peab mainima, et blokeerija liikumised ründelöögi takistamise alustamiseks on efektiivsed tingimusel, kui ründaja ja blokeerija pikkus on umbes sarnane. Blokeerijal, kelle pikkus on lühem tuleb hüpata varem, pikemal – hiljem. (A. Beljajev, M. Savin, 2002) Vead blokeerimisel. Aeglane liikumiskiirus – kuna juurde tulev blokeerija peab kiiresti reageerima ja väga palju hüppama, siis mõnikord juhtub nii, et ta ei jõua õigeaegselt blokile. Sellel juhul peab hüppama (koha pealt , mitte teise blokeerija suunas) üles ja panema käed teise blokeerija käte kõrvale. Keha peab olema paralleelselt võrguga, ei tohi pöörata ründaja poole.