1- kui b 2-retseptoritesse. 3. Alfa- ning beeta-blokaatorid (n: labetalool, karvedilool) : Vasodilatatoorse toimega. Lipiidlahustuvuse alusel jagunevad beeta-blokaatorid: 1. Väga hästi lahustuvad (n: propranolool, metoprolool, timolool, nebivolool) 2. Keskpärase lahustumisega (n: atsebutolool, pindolool, betaksolool) 3. Vesilahustuvad (n: atenolool, nadolool, karteolool) Tähtsamad kôrvaltoimed; 1. Depressioon (eriti lipiidlahustuvatel b -blokaatoritel) 2. Plasma lipiididesisalduse môôdukas tôus 3. Käte ja jalgade külmus (seesmise sümpatomimeetilise aktiivsusega preparaatidel vähem väljendunud) 4. Kuhjumine neerupuudulikkusega haigetel (vähem veeslahustuvatel b -blokaatoritel) 5. Bronhospasm 6. Südamepuudulikkuse süvenemine vanematel haigetel 7
refluksösofagiit. Kõrvaltoimed – üldiselt vähe. Tsimetidiin – pärsib CYP 450 aktiivsust, ja aeglustab nt. tritsükliliste AD, BD, Ca-kanalite blok-d, või p.o antikoagulantide metabolismi KOOSTOIMED!! Günekomastia ja langenud seksuaalfunktsioon (mõningane toime androgeenide retseptoritele). Tsimetidiin läbib HEBi, mistõttu esineb kasutamisel ka KNS häireid, eriti vanematel patsientidel – segadus, desorientatsioon. Teistel H2- blokaatoritel – Iiveldus, oksendamine, lihasvalud, alkoholi imendumine suureneb. Puuduseks ka see, et lühiajalise ravi korral on haavandi retsidiivide tekke oht suur; samas pikaajalise ravi korral on kõrvatoimete tekke oht suur. 1.4.2. M-kolinoblokaatorid (pirensepiin) KOLINOBLOKAATORID: Atropiinsulfaat (M) – väheneb soolhappe ja pepsinogeeni produktsioon, palju kõrvaltoimeid! (k.a. mutsiini produktsiooni langus, nägemishäired, suu kuivus, urineerimisraskused jm).