need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Kaur Kender, Sass Henno, Mehis Heinsaar, Indrek Hargla, Kalju Kruusa, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste.
eesti ajaloost, vaid on võimalik leida ka lugemiseks teise vaatenurga. Suur rõhk ka lastekirjandusel. Nende kolme kohta veel: Vastassuunaline eelnevale. Pingevaba mineviku kujutus, mäng mineviku märkidega. Koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika, historiograafiline metafiktsioon 31. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algupoolel (Mehis Heinsaar, Valdur Mikita jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Karm liin elust endast: Kaur Kender (,,Iseseisvuspäev" (1998) hakkab kujunema uus pealiin. Sass Henno (2005 Mina olin siin 1. Esimene arest). Mait
annaabi.ee 
