juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningradi alla.Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla.Oktoobris-novembris toimus Moskva lahing.Kuid Moskvat ei suudetud vallutada.Lunas juti vallutada Lne-Ukraina ja juti ka Krimmi poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle tulemuseks olid mberpiiramised
võitlust komiterni vastu. Kolmikpakt loodi aastal 1940 – Saksamaa sõlmis Jaapani ja Itaaliaga pakti, kus siis üksteist lubati igati toetada. Saksa okupeeritud riigid: 1939-1941 1) Poola „koridor“ 28.09.1939 2) Taani 1940 3) Norra 1940 4) Hollandi 1940 5) Luksemburg 1940 6) Prantsusmaa 1940 (Jagati kaheks osaks. Põhja osa läheb saksamaale ja lõuna osa saab Vichy vabariigiks) 7) Jugoslaavia 1941 8) Kreeka 1941 Sakslased kasutasid välksõda ehk Blitzkriegi. NSV Liidu okupeeritud riigid: 1) Poola 1939 2) Soome 13% 1939 3) Eesti 1940 4) Läti 1940 4) Leedu 1940 5) Bessaraabia 1940 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa – Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav
Lauamängude ajalugu Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris, välja arvatud Austraalia aborigeenid ning eskimod. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Lauamängud on tihti leidnud ehk liialt vähe tähelepanu ajalookäsitluses, kuigi tegu on millegagi, mis üpris hästi peegeldab käsitletava rahva kultuuri. Näiteks malemänguski võime näha sajandite tagust blitzkriegi - kus erinevad väeosad moodustavad laual ühtse löögirusika, või siis saja aasta vanune monopoli mäng, mis iseloomustab tänapäevast äri. Reeglite ja vahendite muutumine ajas on olnud väga aeglane, siiski eri kultuuride puhul on erinevus tihti olnud väga märgatav. Lääne kultuurides näiteks asuvad valdavalt mängunupud laual kujutatud väljadel (ruutudel), v.a. mõned erandid (nt. veski-mängud), siis idamaades asetatakse need just joonte ristumispunkti (nt. go või hiina male -
NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välksõja plaanid. Kiiresti liiguti üle maa, nii et vaenlastel polnud võimalik taganeda. Arutle: Eesti Teises maailmasõjas. (Milliste okupatsioonide all Eesti oli, millised olid valikud iseseisvuse taastamiseks) Eesti pidi II MS ajal olema kokku kolme okupatsiooni all. Kaks korda Nõukogude okupatsiooni (1940-1941 ja 1944-1992) ja Saksa okupatsiooni (1941-1944). Eestil otsest võimalust polnud, et iseseisvust taastada. Üks
annaabi.ee 
