perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136)
kiiremini kasvavad kalad ja kanad). GM sead (väljaheites väheb fosforit. Ravimi/valgu/ensüümi tootmine läbi loodusliku organismi – lehma piimaga insuliini tootmine, eesmärk võib olla ka meelelahutuslik – helendavad kalad. 14. Mida tähendab mõiste organismi kloonimine? Millised loomade kloonimise meetodid on kasutusel? Geneetiliselt identse organismi loomine. Embrüokloonimine – embrüo jagatakse üksikuteks blastomeerideks, neid kasvatatakse in vitro saadud embrüod siirdatakse retsipientlooma. Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku – kloonitava organismi rakutuum eraldatakse ja viiakse tuumata munarakku. Kasvatatakse in vitro ja siirdatakse retsipientlooma. 15. Milles nähakse geenitehnoloogia hüvesid? * suurem ja kvaliteetsem saak, toodangu tõus - suureneva rahvastiku toitmine * suurenenud resistentsus – vaja kasutada vähem ravimeid, loomad tervemad
hübriidne rakk. Kloonimine - organismi-, raku- või DNA-kloonide tekitamine uurimis- ja aretustöö ning tootmise eesmärgil. Organismide kloonimin. Taimede kloonimise põhimeetod seisneb paljundamises vegetatiivorganite abil. Kõrgemate taimede kloonimiseks kasutatakse nüüdisajal ka meristeemmeetodit: taimi kasvatatakse üles kasvukuhiku algkoe (meristeemi) tükikestest koekultuuris. Imetajate kloonimiseks on kaks võimalust: embrüokloonimine - varajane embrüo jagatakse üksikuteks blastomeerideks või suuremateks osadeks, neid kasvatatakse in vitro ja ja saadud tütarembrüod siirdatakse siirdatakse hormonaalselt töödeldud retsipientlooma emakasse. Seda meetodit rakendatakse koduloomade kloonimisel alates 1970ndatest aastatest. Tuumkloonimine - täiskasvanud looma mingi keharaku tuum siirdatakse munarakku, millest on oma tuum eemaldatud. Sel juhul saadakse tuumadoonoriga geneetiliselt (enam-vähem ?) identsed järglased. Rakukloonimine. Hulkraksete loomade rakkude
annaabi.ee 
