kontrollima ka neerupealiseid, kuna neerupealiste kasvaja võib esineda samal ajal. Pärast lõikust peaks kontrollima regulaarselt veresuhkru taset. (McLeod, 2012) 15 Lümfoom Lümfoom, esinemissagedusega 11,9-29,2%, on tuhkrutel väga levinud pärast neerupealise ja kõhunäärme kasvajat. Selle sagedus tõuseb üha enam. (Ammersbach, et al., 2008) 16 Mis see on? Lümfoom on lümfisüsteemi kasvaja, millel on olemas mitu varianti ent levinuimad on lümfotsütaarne ja blastiline. Harilikult esineb lümfotsütaarne variant üle kahe aasta vanustel kodutuhkrutel, kus kroonilise haiguse kulg on seotud mõne siseelundkonna organitega, kas põrna, maksa, neerude või lümfisõlmedega. Noorematel kodutuhkrutel, kes on nooremad kui 2 aastat, ilmneb tihedamini lümfoblastiline variant, mis tavaliselt hõlmab harkelundit, põrna, maksa ja luuüdi. (Gupta,et al., 2010) 17 Tekkepõhjused Nagu ka teiste kasvajate nii ka lümfoomide tekke põhjust pole täpselt teada
· võrdteralised e. homeoblastilised · eriteralised e. porfüroblastilised · teralised e. granoblastilised · lehelised e. lepidoblastilised · tulbalised e. nematoblastilised Kivimi purunemisel mehhaaniliste deformatsioonide toimel tekivad kristalloklastilised struktuurid, millede konkreetsed nimetused tuletatakse kivimi mineraalide esinemisviisi järgi tuletatud struktuuri nimetusest asendades liite blastiline liitega klastiline. Näiteks: purustatud teralise e. granobastilise struktuuriga kivimi stuktuuri nimetatkse siis granoklastiliseks. Kivimkildudest koosnevaid struktuure iseloomustab bretsaline struktuur, väga tugeva purustuse juures läheb üle tsementstruktuuriks. Peitkristalset, paakunud klaasja massiga kivimit nimetatakse müloniidiks. Vastav struktuur on müloniitne struktuur. Kontaktmoondel tekib kivimite kõrgetemperatuurilisel ümberkristalliseerumisel väga peeneteraline,