tulel keetmiseks, kui aga lisada soola tõuseb temperatuur +101°C juurde ning kui tõsta rõhku 1 atm. võrra tõuseb temperatuur +119°C juurde. Tuleb arvestada, et toiduainete keetmise ajad on erinevad. Alati pandakse rohkem keetmist vajavad toiduained ennem keema. Kartul keeb üsnagi vähe aega võrreldes näiteks porgandi ja kaalikaga. Ülekeetmine vähendab kartuli kvaliteeti. Kartuleid võib keeta erinevate võtetega: 1. Vedelikus (vees) 2. Veeaurus 3. Blanseerides Tööstuslikult keedetakse kartuleid blanseerides. See on kartulite lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nn "kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks. Nii saadakse poolfabrikaat edasiseks töötlemiseks. Praadimine: Kartulite praadimine on kartulite kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta.
liha, kala kui ka puuvilju. Enim levinud toiduvalmistusviis on keetmine. Keetmise juures on oluline mitte panna potti liialt palju vett, kuna keetes imendub toidust toitaineid vette, mille me hiljem kraanikausist alla kallame. Kehtib ka reegel, et mida kauem keeta, seda vähem kasulikku toidus säilib. Keetmisest veidi leebem variant on toidu blanseerimine, mille käigus pistetakse toit kuuma vette vaid mõneks minutiks ning seejärel pannakse koheselt külma vee alla. Blanseerides kirgastuvad aedviljade värvid; blansserimist kasutatakse mõne toidu sisse mineva aedvilja eeltöötlemiseks, samuti võib praadimise asemel blanseerida muna. Üheks Aasiast läänemaailmasse levinud toiduvalmistusviisiks on wokkimine, mille käigus suurel kõrgete servadega kumeral pannil toitu kuumutatakse tugeval tulel, kuid lühikest aega. Enim wokitakse aedvilju, mille hulka segatakse kas lihatükikesi, pastat või riisi. Ka wok-pannil küpsetatud liha valmib kiiresti, kuna selleks
annaabi.ee 
