15 aastaselt kohtas Percival metsas mööduvat rüütlitesalka ja ta vaimustus nende kangelaslikust väljanägemisest. Sooviga saada rüütliks, reisis ta kuningas Arthuri õukonda. Pärast tõestamist, et ta on sobilik rüütel, kutsuti ta ühinema ümarlaua rüütlitega. Percival oli üks põhi tegelasi romaanides, ja üks kahest rüütlist, kes läks Graali lossi ja lõpetas Galahadiga otsingud. Varasemate versioonide kohaselt oli Percivali südamedaam Blanchefleur ja ta sai hiljem Carboneki kuningaks. Hilisemate versioonide kohaselt oli ta neitsi, kes suri pärast Graalis toimunut.
Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas. Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta. Blanchefleur ootas teda kaua. Aga ta ei tulnudki tagasi, ühel päeval sai naine teate, et hertsog Morgan on tema mehe reeturlikult tapnud. Mõne päeva pärast sünnitas Blanchefleur poja, kelle nimeks sai Tristan. Naine rääkis oma vastsündinule, et sünnitas ta kurbusest ning et on kõige kauneim olend, kelle naine on kunagi ilmale toonud. Peale seda naine suri. Triste tähendab prantsuse keeles kurb. Rohalt Auhoidja võttis orvu enda hoole alla.
2) Tristani ja Isolde romaanid 3) Arturi romaanid 4) Püha graali romaanid Bütsantsi romaanid jõudsid Euroopasse ristisõdijate vahendusel. Bütsantsi kirjanduse tõusuaeg oli 12. sajand. Levinud oli tava luua eepilisi laule hiliskreeka lemberomaanide ainestikul, millele lisati idamaiseid muinasloolisi motiive. Bütsantsi romaanide peamiseks levikuajaks on 13. sajand. Esikoht kuulub taas Prantsusmaale. Kuid üht selle liigi silmapaistavamt romaani 'Flore ja Blanchefleur' tunrakse kõikjal Euroopas. Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute elust, näiteks 'Legend pühast Alexiusest'. Keskaja kirjanduse kõrgajastu, 12- 13. sajandi hilisemaks silmapaistvamaks avalduseks on linna- ja rahavakirjandus, mis jätkub hoogsalt 15. sajandini. Võitlus rüütelkonna ja linnakodanluse vahel
annaabi.ee 
