1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on v...
6 Kommunismi kuriteod Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 19171991 valitsenud reziim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945). 19171991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suurimaid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on kommunismi mainet väga tugevalt blameerinud kogu maailmas. 7 Sõna ajalugu Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Étienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun,
õiguslik killustatus säilis, 18?? Loodi Leipzigis saksa riigikohus, eraldi senatid erinevate õiguskordade jaoks. Ka pärast BGB jõustumist tõlgendas iga senat seda erinevalt. Tegelikult ühtsus natsi-Saksamaa ajal ja pärast II ms. Perekonnaõigus tekitab probleeme ka pärast II ms, 1949 Saksa LV põhiseadus, mehe ja naise võrdsus, 1950-ndatel kohtud kuulutavad osa BGB perekonnaõiguse norme PS vastaseks. XIX sajandi alguse õigusteaduses on mõneti uus algus, pr rev on valgustus ennast blameerinud, loomuõigus kui ülemate ametnike poolt pealesurutud õigus. Muutudes pos õiguseks kaotas loomuõigus oma kriitilise positsiooni. Loomuõigus tardub pärast Preisi maaõigusesse kirjutamist. Ei ole enam kehtivast õisusest kõrgemalseisev süsteem. Valgustuse ja mõistuse asemel otsitakse uut iidolit, ajalugu, rahvus. Need otsingud toimuvad ka kirjanduses, maalikunstis. Saksamaal uutub oluliseks rahvuslus, ajalooline koolkond Friedrich Carl von Savigny (1779-1861). Seisab Immanuel