Ekvatsioonjagunemine on võrreldes reduktsioonijagunemisega kiirem. Protsess on sarnane mitoosile, kuid kromosoomiarv on haploidne ja kromosoomid on lühemad kui mitoosis. Krossingover hõlmab sündmusi, mis viivad geneetilisele rekombineerumisele aheldunud markerite vahel. Formaalselt on ristsiire homoloogsete kromosoomide vastavate alade retsiprookne vahetus sümmeetrilise murru ja ristpidise taasühinemise tagajärjel. Ristsiirdel osalevad kaks kromatiidi bivalendi neljast kromatiidist. Eukarüootidel esineb nii mitootiline kui ka meiootilne krossingover. Ristsiire toimub komplementaarsete DNA ahelate murru ja taasühinemise läbi sünaptonemaalse kompleksi moodustumise käigus. Tüüpilises bivalendis on vähemalt üks kiasm. Arvatakse, et esimene kiasm tekib juhuslikus kohas, järgmine ei saa aga tekkida väga lähedal, sest kahe kiasmi vahel peab olema teatud vahemaa. Seda fenoeni nimetatakse kiasmi interferentsiks.
Eukarüoodis võib krossingover olla meiootiline ja mitootiline. Meiootiline krossingover. Krossingover on tsütogeneetiliselt määratletav kui kiasm homoloogsete kromosoomide vahel meiotsüüdis e. meiootilises rakus. Vahetuse toimumise tõenäosus sõltub kahe kromosoomipiirkonna vahelisest kaugusest ning seda hinnatakse geneetiliselt rekombinantsete indiviidide sageduse järgi heterosügootide järglaskonnas. Krossingover on alati retsiprookne ning selles osalevad vaid kaks kromatiidi bivalendi neljast kromatiidist (tavaliselt mitte-õdekromatiidid). Seetõttu puudutab krossingover vaid kahte neljast meioosis tekkinud rakust. Krossingover tekib komplementaarsete DNA ahelate murru ja taasühinemise läbi sünaptonemaalse kompleksi moodustumise käigus. Pahhüteenis toimunud krossingoveri kohad on diploteenis nähtavad kui kiasmid. Heteromorfsete bivalentide analüüsil näidati, et ema- ja isapoolsed kromatiidid jäävad alati kiasmist ühele poole, mis tõestab
annaabi.ee 
