Ilu, mõju ja õnn Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" käsitleb ühiskonnaprobleeme, mis kajastuvad ka tänapäeval. Raamatu läbivaks probleemiks on inimeste kerge mõjutatavus, välise ilu eelistus ning pisiasjadest igavese rõõmu otsimine. Wilde romaanis kajastub ka homoseksuaalsus, mis oli teose kirjutamise ajal kuritegu. Inimesed elavad teiste järgi ning on kergesti mõjutatavad. Kellegi eeskujul elamine ei ole halb, kui seda tehes arendatakse ennast. Tihtipeale tahetakse olla kellegi moodi, et teistele meeldida ning seetõttu muutuvad nad kergesti mõjutatavaks. Hakatakse läbimõtlemata oma eeskuju soovitusi
11. a "Carmen" on prantsuse kirjaniku, Giorge Bizet'i loodud traagiline ooper. Ooper räägib veetlevast ning lihtsameelsest mustlasnaisest, kellel on kombeks meestega manipuleerida. Ühel päeval meestega manipuleerides märkab ta eemal istuvat Josed, kelle tähelepanu ta lilleõiega püüdis. Sellest hetkest saab alguse nende armulugu, mis on ka teose läbivaks teemaks. Ooperi esietendus toimus Pariisis 3. märtsil 1875. Esietendust ei võetud publiku poolt üldiselt hästi vastu ning see laideti maha. Vähesed nägid "Carmen"'it kui tõelist kunstiteost. Etendust käisin vaatamas 15.01.2016 Vanemuise teatris. Teatrisse jõudsin pool tundi enne etenduse algust. Rahvamass oli suur ning seetõttu kulus see aeg täpselt riiete ära andmisele ja saalis istekohtade leidmiseks. Etendus algas imelike helide kombinatsiooniga,
Kuvari paigutus kasutaja Pane monitor endast sobivale kaugusele. Monitor peab asuma suhtes kaugus kasutajast 50-70 cm kaugusel. Paigutage monitor endast um- bes käepikkuse kaugusele. Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15–20° silmade kõrgus horisontaalvaatesuunast allpool. Kohanda monitori kõrgus so- bivaks. Monitori ülemine serv peab olema sinu silmade kõrgu- sel või pisut madalamal. Meie pea hoiak sõltub silmade vaa- test, seega on parim kõrgus monitorile see, kui silmad jäävad kuvari ülemise äärega ühele joonele. Selles asendis monitori vaadates on pea kergelt alla kaldus ja silmalihased ei ole nii pingul ning ei väsi liialt kiiresti
Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata.2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn- Benditi väljapakutud variant ning mil määral jääb see unistuseks ning paljuski liialdatud reaktsiooniks praegusele olukorrale? Käesolev essee seab taustsüsteemiks 2008. aastal alanud finantskriisi, mis pakub väga olulise pinna arutlemaks Verhofstadti ja Cohn-Benditi ideede