Lisaks nendele on olemas ka polümeer-bituumenpaanid klaaskiudvõrgul kui ka külmliimumisega bituumenbaanid. Kandekiht on tavaliselt valmistatud viltpapist, klaaskiudkangast, klaaskiudvõrgust,dzuutkangast,polüesterkangast, alumiiniumvõrgust, vasevõrgust või fooliumist. Kandekiht annab paanile tugevuse, mis vähendab deformatsioonide ohtu ja võimaldab paane kanda ka vertikaalpindadele. Eelkõige kasutatakse bituumenpaane katusekattena väikese katusekaldega hoonetel. [1] Bituumenpaanide paigaldamisel tuleb silmas pidada, et paanid tuleb alati omavahel kokku liita. Selleks kasutatakse kas leekmeetodit, valtsmeetodit või valumeetodit. Leekmeetodi puhul sulatatakse paani aluspinnal bituumen ja seejärel kleebitakse koheselt aluspinnale. Äärtest välja voolav osa hajutatkse laiali. Juhul kui aluspinnaks on kleepmass või vana bituumen kiht sulatakse nii peale tulev kui ka eelneva kihi pealne ja seejärel kantakse uus kiht peale.
põletit, ridapõletit või kuumaõhupuhurit. Keevitajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning katusetööde tellija peab väljastama ka tuletööde loa. · Iseliimuvad rullmaterjalid Neile on lisatud aluspinnale liimi, mis on kaetud kilega. Paigaldamisel tuleb kile eemaldada. Kinnituseks ei lisata liimi, ega keevitata. · Kinnitamine mehaaniliselt Mehaanilisel paigaldusel kasutatakse bituumenpaanide kinnitamiseks tüübleid. Puitalusel aga naelu. Kui materjal kinnitatakse vaid naeltega, siis peaks ühele ruutmeetrile lööma 25 naela. Lisaks tüüblitele ja naeltele võib kasutada ka meetodit, kus keevitatakse vaid paani otsad ja küljed kokku. · Kuumliimimine Kinnitatakse sulabituumeniga liimides. Kummibituumeni temperatuur ei tohi tõusta üle 180-220 oC. Juhul kui on tekkinud ülekuumenemine
annaabi.ee 
