Taimedes on umbes 50 süsinik C. süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobsetes rähkmullad suhteliselt keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. tingimustes lagunevad halvasti ja huumusrikkad. suures koguses elemente taimes esineb Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli moodustavad nn. bituume. Mulla lõimis mõjutab samuti jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil Vaigud, vahad ja parkained, huumuse teket ja sisaldust mullas. Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O olles enamasti bakteritele mürgiks, Savi- ja liivsavimuldades, kus on
lämmastikoksiidiks (NO2), mis lenduvad ja põhjustavad suurt lämmastikukadu mullast. · Ligniin laguneb kõige halvemini. Peamiseks lagundajaks on aeroobsetes tingimustes kiirikseened. Anaeroobsetes tingimustes ei lagune. · Rasvad lagunevad nii bakterite kui seente mõjul. Aeroobsetes tingimustes tekivad esmalt glütseriin ja rasvhapped, mis edasi lagunevad süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobsetes tingimustes lagunevad halvasti ja moodustavad nn. bituume. · Vaigud, vahad ja parkained, olles enamasti bakteritele mürgiks, lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, vahadest tekivad mitmesugused bituumid. 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20..
+ (NH4 ) annab vees lahustuvaid soolasid ning kaltsiumi, raua, magneesiumi ning alumiiniumiga vees mittelahustuvaid soolasid. Fulvohape ja tema soolad lahustuvad vees. Fulvohape on väga tugeva happelise reaktsiooniga ning põhjustab mineraalainete lagunemist. Humiinained ei lahustu vees, leelistes ega hapetes, mistõttu nad on väga tugevalt seotud mulla mineraalainetega. 40 Bituume esineb huumuse koostises vähe (3 … 4%); nad tekivad valkude, rasvade ja vahade lagunemisel. Huumusainete teke on keeruline biokeemiline protsess, mille käigus lihtsamatest ühenditest moodustuvad keerulisemad ning mis saab toimuda üksnes mikroorganismide osavõtul. Huumusainete hulk ja omavaheline osatähtsus sõltub taimejäänuste päritolust (rohtsed või puitunud), nende keemilisest koostisest ning mikroorganismide arvukusest ning liigirikkusest. Enim tekib huumust, kui
annaabi.ee 
