Nõelmaatriksprinterite puhul on selleks Epsoni ESC/P ja ESC/P2 (vastavalt 9- ja 24-nõelased printerid). Laser LED-printerite puhul on universaalseks juhtimiskeeleks saanud Hewlett-Packardi lehekülje kirjelduskeel PCL, mida emuleerivad praktiliselt kõik teisedki leheprinterid. KIRJAD (FONDID) JA KOODITABELID Paljude printerite mällu on talletatud rida standardseid kirjatüüpe, samuti nende eri kirjakraade ja -laade. Uuemates laser-, LED- ja jugaprinterites on lisaks bittrasterkirjadele veel rohkesti muudetava suurusega fonte, mida võib juurde lisada täiendavate kassettide abil või neid arvutist enne printimist printeri muutmällu saates. Prinditavate kirja- ja graafiliste märkide kogumi määravad kindlaks koodimärgistike tabelid, mille arv uuemates printerites võib olla väga suur (kaasa arvatud kooditabelid, mis sisaldavad kõiki 32 eesti tähestiku tähte) LIIDESED Klassikalisteks printeriliidesteks on jadaliides ja Centronics-rööpliides. Jadaliides RS-232C,
Muidugi võib nende arvu arvutist laadimise (saatmise) teel tunduvalt suurendada, kuid töö sisemiste (residentsete) fontidega on tunduvalt kiirem ja mugavam. Nõelmaatriksprinterite puhul opereeritakse tavaliselt kirjatüüpide (typeface) või kirjatüüpide pere (typeface family) mõistetega ja standardseteks residentseteks kirjatüüpideks on Draft, Roman, Sans Serif, Courier, Prestige, Script, Script C, Orator, Orator-S, OCT-B. Lisaks bittrasterkirjadele kuulub paljude printerite põhikomplekti hulk skaleeritavaid (muudetava suurusega) kirju, samuti standardseid kaubakoode (vöötkoode). Kõigi laserprinterite ja mõnede nõelprinterite puhul on fonte (kirju) võimalik lisada ka täiendavate kassettide (püsimälumoodulite) abil. Prinditavate kirja- ja graafiliste märkide kogumi määravad kindlaks koodimärgistikud (coded character sets), mille arv uuemates printerites võib olla väga suur. Kasutatavaimad
annaabi.ee 
