midagi muud ei müüdagi. Juustupealinnas Alkmaaris toimub igal reedel suur juustuturg. Traditsiooniliselt on juustukerad viie ja kümnekilosed. Toidukultuur Hollandi enda köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub hollandi toitude seas palju mereande. Populaarsemate hollandi road: 1. stamppot 2. snert 3. poffertjes 4. patatje oorlog 5. kroketten 6. bitterballen Toidukultuur Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Põllumajandus, eriti karjandus on hästi arenenud. Piima, võid, juustu, mune ja liha toodetakse väga palju. Aedades kasvatatakse mitmesuguseid aedvilju ning meri varustab rahvast kaladega. Toiduportsjonid on tavaliselt suured ja rikkalikud. Hollandist on pärit kõige toitvamad munavõikastmed, piima munasupid ja kohv munakollaste ning piimaga. Toidukultuur
sibulaid, porgandit ja kaalikat. Snert tihke hernesupp serveerituna rukkileiva ja peekoniga, mis on peaasjalikult talvine kehakinnitus. Poffertjes pisikesed magusad pannkoogid umbes 3-sentimeetrise läbimõõduga Patatje oorlog friikartulid majoneesi, pähklivõi ning hakitud sibulaga Hollandse Nieuwe värske heeringas hakitud sibulaga või ilma sibulata Kroketten friteeritud liha-, kreveti- või juustukroketid (juustukrokette kutsutakse ka kaassouffle) Bitterballen vürtsikamat sorti kroketid või friteeritud kartulikuulid Tosties grillitud singi- ja juustuvõileivad Capucijners met spek oad peekoniga. Hollandlased armastavad väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures. Hollandi kaste õhuline kaste, mida valmistatakse selitatud võist, munakollasest ning maitsestatakse soola, musta pipra ja valge veini äädika või sidrunimahlaga. Lõppmaitset võib viimistleda oma äranägemise järgi.
annaabi.ee 
