Millal õunasiidrist brändit tegema hakati, pole täpselt teada. Esimesed kirjalikud viited kangeks siidriks ehk siidribrändiks kutsutud joogile pärinevad 1553. a Cotentini poolsaarel elanud lord Gilles de Gouberville'i sulest. AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala: Pays d'Auge, mis on parim, Calvados ning Domfrontais. Ühtekokku teatakse seal olema 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud. Vanimad umbes 50 enamlevinud sordist on bisquet, marin onfroy jt. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4,56% alkoholisisaldusega siidriks.
Magloire, Boulard, Busnel, ja Gilbert. Litsentseeritud tootjaid on piirkonnas umbes 6000, nende aastasest müügimahust, mis on kasvanud kordades ning ulatub juba üle 11 miljoni pudeli, läheb ca 50% ekspordiks. Valmistamine AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala: Pays d'Auge, mis on parim, Calvados ning Domfrontais. Ühtekokku teatakse seal olema 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud. Vanimad umbes 50 enamlevinud sordist on bisquet, marin onfroy jt. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4,56% alkoholisisaldusega siidriks.