vastuolu. Kapitalismi peamine vastuolu on tööstuse ja bisnessi vahel. 6. Milliseid ül nägi Veblen ette inseneridele? Tegi ettepaneku kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine allutada inseneride piiramatule kontrollile; luua inseneride gildid, mis oleksid poliitilised organisatsioonid, ,,insereride pöörde" (rahvamajanduse ja riigielu juhtimise üleandmine inseneride nõukogule, mis ühendaks industriaalide ja bisnesmenide tegevuse) ettevalmistamiseks. 7. Millega täiendas J. Commons institutsionalismi? (,,Rikkuse jagunemine", ,,Töölisklassi ajalugu USA-s") Pani aluse sotsiaalõiguslikule suunale institutsionaalismis. ,,Tööstusühiskonna dokumenteeritud ajalugu". Toonitas õiguse ja kogu ühiskonna elu seoseid, väites, et õigus kajastab ühiskondlikke harjumusi. Tema arvates võib kogu majandussüsteemi vaadelda tööprobleemidest lähtudes, pidades silmas eelkõige kollektiivset tegevust
fiktiivne kapital (väärtpaberid) aga bisnesmenidega. Kui fiktiivne kapital kasvab reaalsest kapitalist kiiremini, saabubki Vebleni kontseptsiooni järgi majanduskriis. Kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine tuleb allutada inseneride piiramatule kontrollile. Veblen tegi ettepaneku luua inseneride gildid, mis valmistaksid ette juhtimise üleandmise inseneride nõukogule, kes ühendaks industriaalide ja bisnesmenide tegevuse. John R. Commons (1862-1945) Sotsiaalõiguslik suund institutsionalismis. Õigus kajastab ühiskondlikke harjumusi. Majandusliku käitumise printsiipe kujundavad peamiselt riigivõim, tootlikkus, haruldus, tulevaste hüvede hinnang, tegevusreeglid. Peamine tegevusvaldkond rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine. Majandustsüklite uurimine, kasutades matemaatilisi võtteid. Wesley C. Mitchell (1874-1948)
annaabi.ee 
