Analoogilisi kääpaid veelgi. Kuulusid ülikutele. Lausitzi (Luzica) kultuur (u 1300700 eKr.) Hilise pronksiaja ja varase rauaaja kultuur. Levis Ida-saksamaal, Poolas, osas Tsehhist ja Slovakkiast, kohati ka Ukrainas. dateeritakse Kultuur tekkis kohalike varasemate hõimude baasil, mõjud ka ida poolt ja kääbaskalmistute kultuurilt. Asulad Algul võrdlemisi väikesed avaasulad, milles maapealse postkonstruktsiooniga hooned. Hakati ehitama kindlustatud asulaid (nt Biskupini Poolas). Ka savist seinadega elamud. Seinu on värvitud. Kalmistud suured. Maeti laipu, järjest rohkem ka põletatult. Kultuuri arenedes jäid kasutusele peamiselt põletusmatused. Kalmistud kasutusel pikka aega. Põletusmatused saviurnides, panusteks omakorda savinõud. Algul kaeti urn tihti teise savinõuga. Rohkesti ka põletusmatust, kus luud asetatud kohe hauda. Vahest haudu pealt või põhjast sillutatud, ka kivivooderdusi, isegi kivikirste.
Sveitsis, Robenhauseni lähedal Pfäffikeri järve kaldal asuvat vaiküla (II at. eKr.). Algselt paiknes see järvel ja oli olnud kaldaga ühendatud silla abil. Vaikülad võisid olla küllaltki suured, näiteks Sveitsis Bodeni järvel asunud vaiküla mõõtmed olid 500 korda 90 m, niisuguse suurusega vaiküla võis mahutada kuni 1000 inimest. Vaikülade, ka vaielamute (Itaalia kandis nimetati neid terramare) ehitamine püsis pikka aega, varasemast perioodist on veel tuntud 7.-4.saj.eKr. Poolas Biskupini järvel asunud vaiküla. Kuna see leiti turbapinnasest hästi säilinuna, oli teda võimalik rekonstrueerida. Küla oli u. 100 elanikuga kindlustatud asula, mille majad oli paigutatud 13 ritta. Iga rea üks ots ulatus vastu palkidest kaitseseina. Ristpalkidest maja suurus oli 10/10 m, siseruum oli jaotatud kaheks, avaramas osas paiknes kolle. Majade esine käigutee oli lattidest. Küla ümbritses umbes viie meetri kõrgune palkidest kaitsetara, mis oli tihendatud pinnasega.