ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Salaekspeditsiooni tööd. Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku. Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu. Ivan VI (1740-1741) Elas aastatel 1740-1764. Ivan määrati vaid pooleteisekuuselt Venemaa valitsejaks, regendiks määrati esialgu Kuramaalt pärit keisrinna Anna favoriit Bironite dünastia Kuramaa hertsog Ernst Johann Biron. Kuna aga Vene õukonnas peeti teda aga liialt vene aadli huvidele vastanduvaks, siis 1740. aasta lõpus Biron kukutati ja asendati keisri ema Anna Leopoldovnaga. Siiski jäi vene aadelkonna rahulolematus alles, sest kõrgetel kohtadel olid enamuses sakslased, sealhulgas oli ka keiser ise sünni poolest sakslane. 1741. aasta lõpuks toimus uus vandenõu, mis lõppes Ivani ja ta ema kukutamisega, Ivan suleti Schlüsselburgi vanglasse
elu kombed olevat ka soovida jätnud, tige ja kättemaksu himuline, laisk ja kombetu ja liiderlik. Pidi laveerima iseteadlliku aadli ja peterburi vahelt. Raha oli Annal vähe, sõjaväge oli vähe, tema päevil ilmusid välja lisa pretendeid, August II sohipoeg, Peeter suure mängu ja sõjakaaslane.Kuramaa majandusseis nõrgenes oluliselt. 1730 sai Annast Venemaa keisrinna, avaldas suurt mõju ka Kuramaale oma eri-esindajate ja saadikute kaudu. Järgmise sammu Kuramaa suhtes 1737 asutus Anna, Bironite dünastia(Bühren), nende esivanemad olid ka pärit Vesthardist, olid asunud kuramaale üsna ammu, kuulusid alamaadlisse, etendamata olulist rolli, neid ei võetud arvesse ka kuramaa aadlimatriklis.Konkreetselt Ernst Johann Biron, Venemaa elus oluline roll, oli juba noorena tuntud kui eluvend, õppis Könisbergi ülikoolis, visati välja ja pandi vangi, jõudis Mitavisse ja mingil moel sattus tol ajal Mitavis olnud leskhertsoginnana Anna õukonda. Anna tegi tast oma
annaabi.ee 
