aastakümneid koolipidamise õiguse pärast. Kiriklikud asutused täitsid linnades ka pankade ülesannet – annetuste või deposiitidena kirikule laekunud kapital pandi intresse teenima. Sageli kasutati intresse kapitaliannetaja määratud otstarbel – vaimulike ülalpidamiseks, kirikuvara soetamiseks, mõne kapitaliannetaja perekonnaliikme elatamiseks vms. 1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulikuordu, kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. Kasutatud kirjandus Kala, Tiina “Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades” 2002 Külastatud aadressil: http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200- 1558_Keskaeg_Eestis/Linnade_edenemine_14-15_sajandil_Kirikuelu_linnades/ (30.03.2015) 5
(Piirimäe, 2000: 91). Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. (Tamm, 2002: 11). Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. 14.sajandil hakkasid frantsisklased rohkem tähelepanu pöörama haridusele ning sellest ajast on tuntud ka frantsisklastest õpetlasi. (Piirimäe, 2000: 91).. 1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulik ordu, kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. (Tamm, 2002: 11). Klooster rajati Pirita jõe ja selle haru Mudajõe vehele jäävale kõrgele liivakünkale, mis moodustas omapärase keset liivaluiteid asetseva saare. Tollal kuulus Pirita jõe paremkallas Liivi ordule, tänu kellele kloostri asutamine üldse teoks sai. (Tamm, 2002: 63) 7 2. KLOOSTRID KESKAJAL 2.1
annaabi.ee 
