Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt. See oli sega klooster - nunnad elasid koos munkadega aga lahus. ARHITEKTUUD JA KUJUAV KUNST Gootika ajajärk. Kaunimad tulemused arhitektuuris olid Prantsusmaal, mida kaugemal Prantsusmaast, seda lihtsam ja massiivsem oli arhitektuur. Gooti arhitektuur Eestis: Tallinna Oleviste kirik, Tartu Toomkirik, Tartu Jaani kirik (terrakotafiguurid), Karja kirik Saaremaal (raidkivikaunistused.) 2.arhitektuuripiirkonda: Põhja-eesti paekivi ja Lõuna-eesti telliskivi.
Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul Klooster ühiselt elavate munkade või nunnade välismaailmast eraldatud elupaik/asula - kujunes kollektiivseks mõisnikuks oma maavaldustega (talupoegade maksud, teotöö) - tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm) - hariduse edendamine (kloostrikoolid) mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon
annaabi.ee 
