toimub Ca2+ ioonide tõus, mis käivitab vasaku poole arengu eest vastutavate geenide aktivatsiooni (nt Nodal, Pitx2). 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Primaarne soo determinatsioon on gonaadide areng, kas moodustub testis või munasarjad. Selline determinatsioon on kromosomaalne ning ei sõltu keskkonnast. Imetajatel algab testise ja munasarja areng samast eellasvormist – bipotentsiaalsest gonaadist. Y-kromosoom kannab testise formatsiooniks vajalikku faktorit, mis muudab bipotentsiaalse gonaadi testiseks (isegi siis kui X-kromosoome on rohkem kui normaalselt, piisab ühest Y-kromosoomist, et areneks testis). Kui Y-kromosoomi ei ole, siis arenevad munasarjad. Sekundaarne soo determinatsioon on väliste sugutunnuste areng testistes või munasarjas toodetud hormoonide mõjul. Meestel arenevad peenis, munandid, seemnetorukesed, eesnääre
4. - 6. nädalal. Pärinevad nii rebukotist kui ka epiblastist. Migreeruvad läbi allantoisi ja tagasoole urogenitaalvalli. e. vastavalt kromosomaalselt determineeritud rajale bipotentsiaalse gonaadi diferentseerumine testiseks või munasarjaks gonaadi päritolu - nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest e bipotentsiaalsest gonaadist 2) Kuidas toimub isasgonaadi e testise areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, munandiväädid, Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine, AMH, testosteroon; millised struktuurid tulevad Wolffi juhast ja mesonefrose torukestest, ning mis saab Mülleri juhast) a. Isasgonaadi ehk testise areng munaväädid - moodustuvad Sertoli rakkudest ja peritubulaarsetest
kromosoomi ja SRY geeni olemasolust) Kromosomaalne Keskkonnast sõltumatu Geenide poolt suunatud protsess Sekundaarse soo determinatsiooni toimumise eelduseks 67 Kuidas toimub bipotentsiaalse gonaadi kujunemine (gonaadi päritolu, genitaalvallid, epiteeliväädid, ürgsete idurakkude migratsioon gonaadi; mis on ja kus tekivad ürgsed idurakud) Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest bipotentsiaalsest gonaadist. Wolffi juhad (mesonefrilised juhad; vahelmise mesodermi päritolu) – erituselundkonna keskne komponent; emastel hiljem degenereeruvad, isastel moodustavad seemnepõiekesed, munandimanused, seemnejuhad. Mülleri juhad (paramesonefrilised juhad; külgplaadi mesodermi päritolu - >tsöloomi epiteel) – algselt olemas nii isas kui emasindiviididel (moodustub inimesel 6 n), hiljem isastel degenereerub (AMH) ja
annaabi.ee 
