Difteeriakahtluse korral on siiski parem kasutada spetsiaalseid difteeria söötmeid, mis suruvad maha ka kõrvalmikrofloora: Hoyle’s telluriitagar, 5% SBA (sheep blood agar), Tinsdale sööde jt. Veriagarit inkubeeritakse 5-10% CO2 keskkonnas 35-370C juures 16-48 t. NB! Kurgu materjalis võivad esineda β-hemolüütilised streptokokid. PESADE MORFOLOOGIA HINDAMINE. Külve kontrollitakse 16, 24 ja 48 t möödumisel binokulaarmikroskoobiga. Kasvu järgi eristatakse C.diphtheriae kolme biovarianti : C. diphtheriae var. gravis – suured 1.5-2.0 mm ∅, mustjashallid, läbipaistmatud, tuhmid, mittehemolüütilised pesad; C. diphtheriae var. mitis - suured 1.5-2.0 mm ∅, kumerad, sileda servaga, mustjashallid, kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; C. diphtheriae var. intermedius – väikesed 0.5-1.0 mm ∅, mustjashalllid , läikiva pinnaga kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; 23
Aga kodulinde tuleks kontrollida, neile kemoprofülaktikat teha. Vaktsiini pole. Bakterid mõmm :) 05/06 Chlamydia trachomatis Üldist. Väike G- pulk, rakuseinas peptidoglükaani pole. Rangelt intratsellulaarne inimese patogeen, mis esineb kahe vormi – elementaar- ja retikulaarkehakesena. Liik on jagatud kolme biovarianti – trahhoom, lymphogranuloma venereum ja hiire pneumoniit, biovarid jagunevad omakorda serovarideks, mida eristavad antigeensed erinevused major outer membrane proteinides (MOMP). Spetsiifilised serovarid põhjustavad spetsiifilisi haiguseid: L1-L3 – LGV, A-C – endeemiline trahhoom, D-K – uretriit, epidüdimiit, proktiit, konjunktiviit, tservitsit, endometriit, salpingiit, perihepatiit, Reiteri sündroom. Epidemioloogia.