Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"biotheoretica" - 3 õppematerjali

Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel
18
pdf

Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel

Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database. http://www.zbi.ee/fungal-genomesize Kullman, B., Greve, B. & E. Severin. 2005b. Diversity in the spore print of the

Loodus → Mükoloogia ja Eesti seenestik
2 allalaadimist
Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis
14
pdf

Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis

Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Pruunkaru
5
doc

Pruunkaru

Eesti Jahimees 3: 1014 · Korsten, M. 2006. Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis. Magistritöö zooloogias, TÜ ZHI, 51 · Lõhmus, A. 2001. Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Eesti ulukid (8), Eesti Terioloogia Selts, 68 lk. · Saarma, U., Valdmann, H., Korsten, M., Vulla, E., Männil, P., Karis, A. 2003. Eesti Karuprojekt. Mida Metsaisand sööb... Eesti jahimees 6:1317 · Vulla, E. 2003. Karude taliuinak. Rmt.:Puhkuse teooria. Schola Biotheoretica XXIX. Toim. T. Tammaru, I. Puura. Tartu, Sulemees: lk. 1114 · Vulla, E. 2003. Ilvese (Lynx lynx) ja pruunkaru (Ursus arctos) küttimisvalimi vanuseline struktuur Eestis kihva tsemendi aastarõngaste alusel. Bakalaureusetöö zooloogias, TÜ ZHI, 31 · Vulla, E., Korsten.M, Valdmann, H. 2003. Jahimehe saak millised hundidkarudilvesid langesid jahimehe saagiks. Eesti Jahimees 8/9: 5254 · Vulla, E. 2006

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun