Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. MAJANDUSHARUD Saksamaa majandus moodustab EL majandusest 20% ning on maailmas suuruselt 4. kohal. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, biotehnoloogiad ning lennu- ja kosmosetööstus. EKSPORT Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: • masinad ja varuosad • sõidukid • kemikaalid • toidukaubad • tekstiilid • metallid Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa (10,2%), Ameerika Ühendriigid (6,7%), Holland (6,7%), Suurbritannia (6,6%), Itaalia (6,3%), Austria (6%), Hiina (4,5%) ja Sveits (4,4%). IMPORT Põhilised impordiartiklid on:
muutuvad järjest olulisemaks pehmed väärtused – töökultuur, emotsioonid ja elustiil. Eestis on seatud siht areneda teadmispõhise ühiskonna suunas. Teadmistepõhine ühiskond on pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna ja innovatiivse majanduse tõhusa toimimise suunas, et tõsta inimeste heaolu. Teadmistepõhise ühiskonna keskmes olevad võtmetehnoloogiad (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad) mõjutavad sügavalt majandusharusid, asendavad või täiendavad olemasolevaid tehnoloogiaid ning annavad tõuke uute tehnoloogiliste suundade arengule. Võtmetehnoloogiate rakendamine avaldab suurt mõju tootlikkuse kasvule ja mõjutab sügavalt ühiskonna toimimise kõiki aspekte. Allikas: Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 Ettevõtlusstatistika andmetel et Eesti tööjõu liikuvus üks Euroopa suuremaid. Seda kinnitavad
teaduseks ajavahemikul 18. sajandi keskpaigast 19. sajandi alguseni. Bioloogia fundamentaalsete avastuste ja teooriate toel said uut hoogu põllumajanduse ja meditsiini klassikalised rakendused, kuid tekkisid ka põhimõtteliselt uued rakendusvõimalused moodsa biotehnoloogia baasil. Need tehnoloogiad võimaldavad sekkuda organismide paljunemise ja arengu protsessidesse ning pärilike omaduste kujunemisse embrüote, rakkude ja geenide tasemel. Uued biotehnoloogiad hakkasid jõudsalt arenema alates 1970. aastate algusest. Need saab jagada kahte põhitüüpi: raku- ja embrüotehnoloogiad ning geenitehnoloogiad. 2 GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia (ehk insenergeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Osa geenitehnoloogilisi meetodeid piirdub DNA uurimisega.
modelleerida, efektiivselt ja kiiresti ja pooltel juhtudel oleks eraldi füüsiliselt tehtud profiseadmed parem lahendus, kui arvuti, mille ainus innovatsioon on programmeeritavus - võimalus valmistada virtuaalsel kujul suvalist tehnoloogiaseadet, mis ilma programmeeritavuseta tähendaks eraldi tootmist. Siiski ei ole seda programmeeritavust igas vallas vaja. Isiklikult olen kindel, et biotehnoloogiad - telepaatia mobiili ja interneti asemele, unenäod ja koosunenägemine virtuaalreaalsuste ja MSN'i asemele, treenitud ja vitamiinirohke, ehk ka mõne uudse vitamiini rohke aju arvutiprogrammide asemele - see on kõik võimalik ja see on tuleviku suund. Maagia on säästlikum kui tehnoloogia, selles pole kellelgi monopoli - ainus, mida tuleb selle nimel teha, on rohkem tööd. Igaüks peab selle ise välja teenima. Ent ka siin võivad õiged arstimid palju aidata, kui
annaabi.ee 
