BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab
maailma silmas on USA, mille seadusandlik kogu ei ole seda lepingut ratifitseerinud. Ometi on Ameerika Ühendriigid tarbimiskultuuri eestvedajad ja sellest tulenevate probleemide olulisim tekitaja. Näiteks kulutab ameeriklane iga päev keskmiselt 600- 800 liitrit vett. Leian, et olukord pole katastroofiline ning meil pole vaja karta tulevikus täieliku hävimise pärast, kui ületarbimise peamised põhjustajad oma ellusuhtumist mõnevõrra muudaksid ja rohkem keskkonnaga arvestaksid. Ka biosemiootik Kalevi Kull on öelnud: ,,Inimest pole vaja ära muuta, vaid tasakaalule kutsuda." Tänapäeva inimene üritab oma elu pidevalt tarbides võimalikult mugavaks muuta, kuid ta ei teadvusta, et sellise teguviisi tagajärjel kannatab kõige rohkem teda ümbritsev keskkond. Konsumeerimise vähendamiseks on vaja üksikisiku tahet maailma parandada ning võimalusi, mille loomise peaks võtma riik enda kätte. Tarbimisega seotud probleeme tuleb inimesele põhjalikumalt tutvustada ning kaasata
Martin nagu urisev koer oma hambad paljaks ja sisistas tüdruku peale. Veel kord püüdis Martin tüdrukut lohutuseks patsutada, kuid patsutused seljale muutusid kiiresti löökideks ning Martin muudkui lõi ja lõi väikest tüdrukut hoolimata tolle karjumisest. Martini käitumine peegeldab tõenäoliselt seda, mida ta on õppinud pisarate ja nutu kohta kodus: algul reageeritakse nutmisele lohutavalt, ent kui nutmine jätkub, järgneb kärkimine ja löömine. Valetamine ja karistus Biosemiootik Kalev Kull küsib vale teooriast mõtiskledes: kas varblane võib milleski eksida? Kui varblane nokib teadlase tehtud plastikseemne, võib talle selguda, et see oli võltsseeme. Nii et saab küll eksida. Varblane nokkis plastikseemne kogemata. Kogemata - kuna see mõnede omaduste (välimuse) poolest vastas otsitule, teiste omaduste (seeditavuse) poolest aga tulnuks kõrvale jätta. Seejuures on selge, et eksib lind, mitte plastikseeme. Kuhu iganes ka
annaabi.ee 
