süsteemi kahjustusest ning järgneva kobalamiini malarbsorptaioonist. Näidiseks on Krooni tõbi (Allen 2017: 7), sisemise faktori puudumine, mis oli käsitletud eelnevalt peatükkis. Vähenenud soolhape sekretsiooni kroonilise gastriidi või proton pumpa imhibiitorite foonil põhjustab B12 vitamiini vabanemist toidust. (Allen 2017: 5-6). Osalise gastroektoomia, pankreatektoomia ja peensoole endoteliaal rakkude destruktsioon või selle osa resektsioon samuti viivad vitamiini biosaadavuse häireks (Green 2017: 2607). Kroonilise patoloogilise protsessidega seotud kõhunääre langenenud või puuduva esümatiline aktiivsusega ning haptokoriin proteiini lagunemise võimetusega rikkub kobalamini eraldamine transporteeriva kompleksist. Tulemuseks ei toimu ühendi seondumine IF'ga ning see ei jõua peensoole absorbeerivate retseptoritele (Allen 2017: 4). Etioloogiliseks faktoriks on kapärilikud defektid, mis avalduvad kassasündinud cubam retseptori disfunktsioonis, harva esineva
Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi valmistamise tehnoloogilised võtted (John Wagner) Biofarmaatsia tegeleb nii toimeaine kui toimepreparaadi füüsikaliste ja keemiliste omaduste uurimisega, kui ka manustamisjärgse bioloogilise aktiivsuse välja selgitamisega. See tähendab: ravimpreparaadist vabaneva toimeaine biosaadavuse määramisega inimese või looma organismis, kusjuures toimeaine konsentratsiooni muutusi nii ravimpreparaadis kui ka vaadeldavas organismis uuritakse farmakokineetiliste meetodite abil. (Ritchel) Farmaatsia ja farmakineetika moodustuvad omavahel biofarmaatsia. 3. Biofarmaatsia uurimissuunad. Püütakse välja töötada uusi ravimvorme põhimõtteliselt uute raviainete baasil või modifitseerida ehk muuta tuntud raviainete toime kestust või kohta erinevate abiainete või