süsiniku-, või energiaekvivalent. Biomass-mingi organismiliigi,liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta. Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 niljardit tonni. Fütomass-kõigite taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97-99% on fütomass Bakterimass-kõikide bakterite kogumass Zoomass-kõikide loomade biomass Mortmass-surnud orgaanilise aine mass..jne. Bioproduktioon põllul ja metsas 33)Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühets Maa sfäärist teise. 42. Dominantsus ehk katvus s.o ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru), teeb looduses toimuvadmuutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. Näitab erinevate liikide arvu antud alal.
peetud turba kasutamist põllumajanduses. Uuritud on peamiselt turba lagunemisastet, looduslikku niiskust, botaanilist koostist, tuhasust, tuha keemilist koostist ja happesust. Viimasel ajal pööratakse tähelepanu ka kütteväärtusele Turbateke on biokeemiline ja mikrobioloogiline.. Turba tekkel on kaks poolt: fotosüntees, kus tekib taimne orgaaniline aine. Teine pool on eelneva lagunemine. Tempo sõltub rohkem lagunemisprotsessi aeglusest, kui primaarprotsessist. Soos on bioproduktioon 5…10 t/ha, mis on võrreldes metsa või niiduga väike. Taimed jagunevad turbalasundi tekkimise seisukohalt kolmeks: Kergelt lagundatavad taimed Raskelt lagundatavad taimed vahepealne taimede grupp Kergelt lagundatavad taimed lagunevad täielikult ja turbana nende jäänused ei ladestu. Sisaldavad palju valke, kaltsiumi, rohkesti kergelt hüdrolüüsuvaid süsivesikuid (aminohapped). Nende keemiline koostis on selline, et nad on kergelt tarbitavad mikroorganismidele