kõvadus teraviljadele vegetatsiooniperioodi alguses on 0.5-0.8 Mpa ja perioodi keskel 2.0-2.5 Mpa. Olulisel määral mõjutab mulla kõvadus ka mullaelustiku tegevust. Mulla kõvadus kuni 3.0 Mpa ei mõjuta vihmausside käikude moodustumist. Kõvadust määratakse penetromeetriga! * Poorsus. Üldpoorsus 40-60%. Pü = (De-Dm/De)*100 Pü = Pk + Pmk, kus Pk kapillaarne poorsus 40-60%; <0.01mm Pmk mittekapillaarne poorsus 40-60%; >0.01mm Makropoorid Palja silmaga nähtavad Biopoorid (vihmaussikäigud) Laiemad jämepoorid >50 m Kiiresti filtreeruvad Kitsamad poorid 50-10 m Aeglasemalt filtreeruvad Keskmised poorid 10-0.2 m Taimedele kättesaadav Peenpoorid <0.2 m Mittekättesaadav - Kummal on suurem poorsus liival või savil?
Fizjunovi andmetel sõltub roomjuurte areng mulla tihedusest ja uute võsude tekkimine lasuvustiheduse 0,9, 1,1 ja 1,3 g/cm -3 juures on vastavalt 76%, 44% ja 8% varasemast kogustest. Et põldohakal ei toimu sellist maa-aluste taimeosade uuenemist nagu orasheinal, siis intensiivse kasvu ajal on tema mullakobestamise võime minimaalne. Mulla kobestamisest saame rääkida pärast taime elutegevuse lõppemist (efektiivse tõrje tagajärjel), kui juurte kõdunemise järel tekivad mulda biopoorid. Üheks põldohaka leviku põhjuseks on arvatud toitainete ülejääke mullas. Viljakatel muldadel on ta väga elujõuline. Kuid toitainete vähesus teeb põldohakast tema jõuliste roomjuurte tõttu kultuurtaimedele veelgi suurema konkurendi kui viljakatel muldadel. Et põldohakas on suhteliselt toitaineterikas (19821997 aastate EPMÜ katsetes oli toitainetesisaldus keskmiselt: N-2,37%, P- 0,33%, K-3,98% ja Ca-1,86%), siis hulgalise esinemise korral seob ta küllalt suure osa toitainetest.
annaabi.ee 
