Prügikeerises tekivad valguse toimel ka väikesed plastikuosakesed, mis satuvad erinevate mereorganismide toidulauale ja kuhjuvad toiduahelas. Paraku jääb suur osa neist vette hõljuma ja kattub vetikatega ning ka merevee madal temperatuur ei soodusta edasist lagunemist. Plastiku molekul kui selline ei lagunegi, polümeer võib küll lüheneda, aga metabolismis seda keegi ei kasuta. [3] Üheks probleemi lahenduseks on bioplastikute kasutamine. Bioplastik laguneks kergemini ja toota saaks seda ka taastuvatest allikatest.[2] Lühikest aega kasutatavad tooted võiksid olla biolagunevast materjalist.[4] Kuid tegelikult sellist meterjali kasutatakse harva, ja selleks on mitu põhjust. Praegu on selle kasutuselevõtu põhiliseks takistuseks hind. Meditsiinis seda juba kasutatakse, näiteks ravimite kapslites aga ka proteesides, kuna tegemist on bioloogiliselt sobiva ainega.[2]
plastik esemete valmistamisel kasutatakse palju mürgiseid aineid. Mis kahjustavad ka inimeste tervist, ja mõjutavad laste arengut. Plastikuga seotud keskkonna probleemid Plastik jäätmete kogus on väga suur, kasvab kiiresti, sest kasutatakse igalpool ja ei lagune looduses. Plastikuga seotud keskkonna probleemid - Loomad jäävad kilerõngastesse sisse . - Loomad peavad plastiku eksiklikult toidusks. Bioplastik Termin bioplast kasutatakse kahesuguste plastide puhul: • nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse; • biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik
Nimelt segatakse mõnikord maisitärklist tavaliste taaskasutatavate kilekottide massi sisse. Sellisel juhul saavutatakse näiline lagunemine. Maisitärklis kõduneb kompostis, aga plastik laguneb imepisikesteks tükikesteks, mis segunevad kompostiga, aga ei lagune. Tekib eemaletõukav plastikumass. Ainus viis seda vältida, on kontrollida, kas nn biolagunev kott on 100% taimsetest polümeeridest koosnev. Bioplastik on alternatiiv (nt biojäätmete ladustamiseks), aga see ei võimalda veel loobuda plastiku ja paberi debatist. 5.2.3 Paber versus plastikkotid: numbrid ja faktid Et saada aru plastik- ja paberkottide tegelikust keskkonnamõjust, tuleb vaadata nende tervet elutsüklit, selle maksumust, energiakulu, emissiooni ja taaskasutamist. Franklin Assotciates Ltd. poolt koostatud analüüsi põhjal kulutab plastikkott vähem energiat oma elutsükli jooksul
annaabi.ee 
