.................................... 1 SISUKORD........................................................................................................... 2 Joonis 1. Plastiku liigid [5]...................................................................................6 Joonis 4. Bioplastikute tootmise statisktika materjali järgi [5]..........................11 ......................................................................................................................... 11 Joonis 3. Bioplastide tootmine regioonide järgi [5]...........................................11 Joonis 5. Bioplastikute tootmine turuvaldkonna järgi [5]..................................15 Bioplastikute kasutusvaldkonnad.....................................................................16 2 TERMINID 1. Monomeerid (elementaarlülid) – ühinevad polümeerumise (polümerisatsiooni) käigus ja moodustavad polümeere. 2
• Bioplastikud ei koosne 100% loodussõbralikest ja biolagunevatest materjalidest Bioplasti jäätmeete käitlusviisid • Biolagunemine mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid. • Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). • Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju süsihapegaasi, kui palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. Bioplastikute kasutusvaldkonnad
2. Parem taluvus (Stressi, külma, konkurentsi) 3. Parandatud tootekvaliteet. Põhirõhk saagi suurem vitamiini sisaldus, kõrgem valkude ja rasvhapete sisaldus. 4. Bioaktiivsete ühendite sihtotstarbeline tootmine. Insuliini tootmine bakteritega, laapensüümi tootmine bakteritega 5. Piiratud ressursside tootmine GMO-de abil (hinnalised vürtsid- vanill) 6. Tehnoloogiliste ressursside tootmine GMO abil. Nt: piimhappe tootmine, bioplastide tootmine sinepitaimedega, ämbliku niidi tootmine GMO bakteritega 7. Saatseühendite valikuline kogumine keskkonnast (Hg,Cu,Co,Cd,U) bakterite, vetikate, mikroseentega 8. Loomade kasvu kiirendamine ja kehamõõtmete suurendamine (kasvuhormooni geenid) 9. Haudeinstinkti allasurumine kalkunitel 10. Transgeensete asendusorganite valmistamine ** GMO kultuuridest on kõige levinumad soja, mais, raps
annaabi.ee 
