– Erinevates teadustes (maastikuteadus, ökoloogia, jne) – Koolkondades – Keeltes • Erinevad koolkonnad – Põhja-Ameerika – Euroopa- Ida-Euroopa -Prantsuse jne Olemus: Maastikuökoloogia “maht” • Uurimisobjekt • Eesmärgid • Uurimismeetodid Maastikuökoloogia on teadussuund, mis uurib erinevatel tasanditel ökosüsteemide vahelisi põhjuseid ning populatsioonide, aine ja energia jaotumist maastikul, maastiku ajalist ruumilist mitmekesisust ning selle mõju biootilistele ja abiootilistele protsessidele, samuti maastiku hooldust ökoloogilistel alustel. Maastikuökoloogia e. geoökoloogia., ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Maastikuökoloogia annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele (Ökoloogia leksikon).
oluline erinevateks rakkudevahelisteks interaktsioonideks nt signaalmolekulide vahendusel sotsiaalse käitumise reguleerimine hulgatunnetusega, geneetilise materjali vahetus, katalüütiliste funktsioonide ehk tööjõu jagamine biofilmisiseselt (nt tselluloosi lagundamise erinevates etappides osalevate erinevate mikroorganismide kõrvutipaiknemine). 14.3. Biofilmi struktuur ja moodustumine Biofilm võib moodustuda erinevatele niisketele abiootilistele ja biootilistele pindadele kas ühe bakteriliigi esindajatest või mitmest erinevast liigist. Kuigi erinevatest liikidest koosnevad biofilmid domineerivad looduslikes keskkondades, siis ühest bateriliigist koosnevaid biofilme leidub erinevates loomorganismide põletikukolletes ja inimese meditsiinilistel implantaatidel. Üheks põhiliseks biofilmi kuju ja struktuuri määravaks teguriks on biofilmi rakkude toodetud eksopolüsahhariidne maatriks (EPS), mille koostis on sama
annaabi.ee 
