lõhustumisel vabaneb ehk mida rohkem vesinikku, seda kõrgem on ühendi energeetiline väärtus nt 1g alkoholi annab 7 kcal energiat, aga 1g suhkurt annab 4 kcal O ülesanded: a) aeroobsetes (õhuga kokkupuutuvates) organismides on O oksüdeerija st O ensüümide abil saame toitainetest energiat kasutada b) vabade radikaalide tekitamine organismis c) kõikidest põhibioelementidest ongi O osakaal suurim kõigis organismides C, H, O on kõikide bioorgaaniliste elementide koostises Lisaelementide N, P, S ülesanded: mitmekesistavad biomolekulide ehitust a) lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet b) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid (nt S-S- tüüpi sidemed on valgumolekulides; makroergilised fosfaatsidemed on ATP-s palju energiat talletavad sidemed) c) uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi (lämmastik:
potentsiaalne energia väheneb. Ioonne side Tekib kui üks aatom annab ära ühe või rohkem (valents)elektrone ja teine aatom võtab need tänuga (st energia eraldamisega) vastu. Näiteks NaCl (jt nn I-II ühendid). Ioonse sideme tekkeks peab ühe aatomi ioniseerimiseks (elektroni doonor, antud näites Na (3s1)) kuluv energia (ionisatsioonienergia) olema väiksem reaktsiooni käigus vabanevast energiast. Energiat aga vabaneb kahel põhjusel. Orgaaaniliste ja bioorgaaniliste ühendite maailmas domineerivad siiski teist tüüpi sidemed, mida nimetatakse kovalentseteks sidemeteks. Kovalentne side tekib elektronide ühistamise tulemusena, mille käigus kaks tuuma justkui lapsendaksid kaks (vastasspiniga) elektroni. Niisiis, ioonsed sidemed tekivad elektronide annetamise tulemusena, kovalentsed sidemed aga vastasspiniga elektronide ühistamise tulemusena. Bioloogias ülitähtis vesinikside on polariseeritud kovalents-sideme ja doonor-aktseptor-sideme kombinatsioon
annaabi.ee 
