Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada võrreldavaid andmeid biomitmekesisuse kohta tänapäeval ja minevikus
vastutusvaldkondades. Uute kohustuste võtmise suhtes on potentsiaalsed konventsiooni rakendajad väga skeptilised, eriti kui tegu on esmapilgul raskesti mõistetavate ja täidetavate 8 kohustustega, nagu geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu jaotamine. Omapärase, bumerangina toimiva efektiga on suhteliselt detailse ja näiliselt head seisundit näitava biomitmekesisuse info olemasolu kui vaadata statistikat ja praegust olukorda (nt looduskaitse all oleva maa pindala, ohustatud liikide olukord jms), siis tundub, et olukord võrreldes paljude naabermaadega on sedavõrd hea, et midagi kardinaalset polegi vaja ette võtta! Oluline on see, et see näivat rahulolu tekitav olukord ei tulene mitte viimaste aastate tegevusest või kasutatud meetmetest, vaid looduslik-ajaloolistest tingimustest.
33. Olulisemad ohud mullaelustiku elurikkusele Ökosüsteemide kadu ja fragmenteerumine Maakasutuse intensiivistumine Põllumajanduslike monokultuuride kasvatamine Mineraalväetised Kündmine Pestitsiidid Saastumine Võõrliigid ja geenid Mulla bioloogilisel mitmekesisusel on äärmiselt oluline osa nii majandatavate kui looduslike maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkuses. Mulla biomitmekesisuse komplekssuse ja funktsioonide uurimine on tähtis, kasulik samas suur väljakutse. 34. Mullaelustiku kaitse, mullakaitse direktiiv, konventsioonid, lepped. Mullaelustiku kaitse peamised ohud EL muldadele on erosioon, orgaanilise aine kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, BM kadu, pinnase katmine, maalihked ja üleujutused. Mullale tuleb tagada sama kaitse, mis on teistel keskkonna osadel. Mullakaitse peab saama keskkonnakaitse osaks.
annaabi.ee 
